Andres Herkel Miks Vene propagandaorganisatsioon
Mir bez natsizma ehk Natsismita Maailm oma üritusi just Strasbourgis läbi viib?
Vastus on lihtne: sellepärast, et Strasbourg seostub suurte Euroopa organisatsioonidega. Kord kuus koguneb seal Euroopa Parlament. Strasbourgis asub ka Euroopa Inimõiguste Kohus, seal peab oma istungeid Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA). Ütled „Strasbourg“ ja mõtled, et see on Euroopa, siin heiastub „üle-Euroopaline“ autoriteet ja glamuur.
Mir bez natsizma on Strasbourgis registreeritud. Seal toimub ka organisatsiooni Peaassamblee. Nädal tagasi olid Eesti rahvaesindajad Strabourgis ENPA-l, aga nüüd on seal jälle mingi foorum ja mitte lihtsalt „Assamblee“, vaid lausa „Peaassamblee“. Sinna sõitis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin. Kõneldakse inimõigustest ja maailmast ilma natsismita, kohal pidi olema 150 delegaati 23-st riigist. Eemalseisja kõrvadele ei pruugi see kõlada halvemini kui Euroopa Liidu 27 või Euroopa Nõukogu 48 liikmesriiki.
Mis sellest, et see kentsakas Peaassamblee toimub eemal kõigist Euroopa Nõukogu institutsioonidest, tal pole nendega mingit puudet. Ainult linn on sama. Mis sellest, et pärast seda kui Euroopa Nõukogu peasekretär kunagi end ettevaatamatult ühe
Mir bez natsizma üritusega sidus, taipavad vähegi kõrgemad ametikandjad end sellest organisatsioonist eemale hoida.
Vene duumaliikmed on lubanud ENPA-l hukka mõista nn. ajaloovõltsingud Eestis ja Lätis. Nendele ei meeldi see, et me ei pea natsideks neid, kes kaitsesid oma kodumaad nõukogude okupatsiooni eest. Algatati isegi raport natsismi ja ksenofoobia kohta Euroopas. Siiski asus Assamblee poolt määratud raportöör kiirelt seisukohale, et selline dokument ei tohiks tegeleda ajalooküsimustega, vaid peaks keskenduma kaasajale. Näiteks sellele, kuidas noored mõnda paremäärmuslikku organisatsiooni satuvad ja millised on nende võimalused sealt lahkuda.
Juba pikka aega võime täheldada üht kummalist arengut. Selleks, et näiteks inimõiguste teema puhul sõltumatutest organisatsioonidest üle rääkida, tuleb luua uus ühing, mis loob oma agenda. Demokraatiavaesed riigid on valmis selleks palju raha mängu panema. Nii toimub Natsismita Maailma Peaassamblee Strasbourgi Hiltonis, sinna tuuakse kohale hulk delegaate ja mõjutustegevus ulatub mitmesse riiki. Selliseid organisatsioone kutsutakse GONGO-deks (väljendist governmental non-governmental organization ehk valitsuse loodud valitsusväline organisatsioon).
GONGO-d ehivad end sulgedega, mis nendele ei kuulu. Nii üritab
Mir bez natsizma luua seost iseenda ja Strasbourgi linna vahel. Aga see väike Kreml on Strasbourgi katedraali kõrval naeruväärne. Tema tegelik mõju Euroopa Parlamendi või ENPA dokumentidele on nullilähedane. Kriitika Eesti või Läti aadressil kõlab mõnikord mõne parlamendiliikme kõnes, kuid sel pole juba aastaid olnud väljundit ENPA-s vastu võetud dokumentidesse.
Natsismita Maailma puhul on nii KAPO aastaraamat kui Eesti ajakirjandus üle reageerinud. „Aktuaalne Kaamera“ käis lennujaamas Stalnuhhinit Strasbourgi saatmas, olles nädal varem tähelepanuta jätnud üle seitsme ja poole aasta ENPA-l vastu võetud Venemaa raporti. Aga sellised valikud mõjutavad meie arusaama maailmast ja me jäämegi endile masohhistlikult sisendama, nagu oleks
Mir bez natsizma midagi tähtsat, mis seondub rahvusvahelise poliitikaga Strasbourgis. Ei, see on üks armetu GONGO, mis üritab Euroopa ukse taga
lobby teha.
(Ilmus esmalt autori ajaveebis:
http://www.herkel.net/?menu_id... )
