Viimase kümne aastaga on eestlaste ühiskondlik aktiivsus langenud - näiteks elanike kuuluvus organisatsioonidesse on vähenenud kaks korda.

Ühiskonnateadlane Rein Ruutsoo ei pea seda eriti üllatavks, sest tema sõnul on samad tendentsid märgatavad kõigis postkommunistlikes riikides.

Ta selgitab neid suundumusi järgmiselt: Eestis toimub korraga kaks siiret - postkommunistlikust modernsesse ja modernsest postmodernsesse ühiskonnakorraldusse ja ühiselu vormidesse.

Vanad (kommunistlikud) või siis traditsioonilised (külaelu) kollektivismi vormid peaksid nagu asenduma uute ühistegevuse ja solidaarsuse vormidega. Nende kujunemine võtab aga aega. Samas ei taha ilusate ja edukate maailm midagi teada kaotajatest, kes olevat ise süüdi oma olukorras.

Teiseks, Eesti pole veel jõudnud postmaterialistlikku ajastusse, mis toob kaasa mentaliteedi olulise muutuse. Tarbimise asemel peaks väärtustuma kooselu ja keskkond.

Kolmandaks, tekkinud on uus, nn. globaalne kodakondsus, mis võimaldab liikuda riigist riiki ja jääda nö. anonüümseks.

Neljandaks, ka meedia on andnud panuse kõnealusele ükskõiksusele.

Milleks osaleda ühiskondlikes organisatsioonides või üritustes, kui sinust enam midagi ei sõltu; miks minna meeleavaldusele, millest osalejaid esitab meedia kas manipuleeritute või rumalatena?

Jaan Tõnissoni Instituudi direktor Agu Laius kinnitab, et tema sellest küsitlusest nii pessimistlikke järeldusi ei teeks. "Kümme aastat tagasi samastasime end mõne poliitilise massiorganisatsiooniga, osalesime nende kõnekoosolekutel, toetasime arvukaid deklaratsioone. Ilmnes tohutu kodanikuaktiivsus. Tegelikult oli see suunatud üsna kitsale, kuigi ülimalt olulisele sfäärile - omariikluse saavutamisele ja kindlustamisele. Omas ajas oli see vajalik ja mõistetav, kuid ei ole mingil määral võrreldav praeguse olukorraga, mil toimivad demokraatlikud riigistruktuurid.

Kodanikuaktiivsus ei ole vähenenud. Kodanikuühendused tegelevad oma loomuomaste asjadega, mis paraku ei köida enam sedavõrd avalikkuse ja meedia tähelepanu," leiab Laius.

Eestis täheldatakse praegu siiski ühiskondliku aktiivsuse osas murranguaega ja arvatakse, et kodanike huvi ühineda organisatsioonidega võib taas tõusma hakata.

(Eesti Päevaleht, 7. jaanuar, lüh.)

Märkmed: