Marko Mihkelson Täna on Eesti lipu päev. Sel puhul on päris paslik korraks mõelda, kui väga me oma lippu siis ikkagi hindame. 23. märtsil 2005 vastu võetud Eesti lipu seadus sätestab üpris täpselt ja kohati ka päris rangelt, kes, kus ja millal võib või peab lippu kasutama.
Samas ei määra seadus täpsemalt, kuidas või kus võiks lippu kasutada näiteks siseruumides. Nii ongi tihtipeale meie eelistuseks siseruumide puhul jäänud väike lipuke laual. Kõige ilmekamalt on see täna nähtav Riigikogus. Minu arvates on see oma lipu häbenemine, kui Riigikogu saalis pole spiikri selja taga mitte täismõõdus Eesti lipp (ja näiteks ka Euroopa Liidu lipp), vaid üksnes pisike lipuvardake laual.
Sellel teemal on aegajalt ka sõna võetud (sealhulgas minu kolleegid Riigikogus), kuid olukord on ikka endine. Riigikogu kantselei võiks lisaks Pika Hermanni tornile (mille lipukasutus on kirjas seaduses) vaadata kiiremas korras üle Eesti lipu väärikama kasutamise ka meie parlamendi siseruumides.
Minu arvates võiks Riigikogu saalis olla esimehe selja taga täismõõtmetes Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Samuti võiks ametlike vastuvõttude puhul kujundada üks kindel koht ka lipunurgaks, kus toimuksid protokollilised tervitused. Täna on ikka veidi hale, kui näiteks Hispaania kuninga või mõne teise tähtsama riigitegelase auks on meil kusagil peeglilaual väike lipuke.
Eesti lipp on ju nii ilus, et seda ei peaks küll häbenema.
(
http://markomihkelson.blogspot... )
