Kuidas ka ei otsinud, ei leidnud eesti ega rahvusvahelisest pressist mingit infot selle kohta, kas Vene president Vladimir Putin ja USA riigipea George W. Bush puudutasid 24. veebruaril Slovakkia pealinnas Bratislavas toimunud kohtumisel Baltimaade küsimust. President Bush oli eelnevalt küll lubanud vestluses Eesti ekspeaminister Mart Laariga selle teema tõstada.
Tuleb nõustuda Postimehe välisuudiste toimetaja Erkki Bahovskiga, kes kirjutas: „Me ei tea, kas Bush seda (Baltimaade) teemat Bratislavas Putiniga kohtudes puudutas, kuid tähtsam on see, et ajal, mil maailma riike vaevab peamiselt Lähis-Idas toimuv, tulid Baltimaad nii jõuliselt esile.“ (PM, 26.02.)
Laar arvab, et seda, kas USA president pidas sõna ja rääkis Venemaa presidendiga Balti riikide lähiajaloost, saame teada alles mälestusteraamatutest.
Bushi Euroopa visiidi viimasesse peatuspaika Bratislavasse kutsuti viimasel hetkel 20 Ida- ja Kesk Euroopa riigitegelast ning vabadusvõitlejat, sh. ka Mart Laar. Laari arvates oli kohtumine teadlikult plaanitud ja ajastatud praktiliselt kohtumise eelõhtule, et sellega näidata Venemaale, kuidas USA toetab demokraatia teele asunud riike.
Internetiportaalist EUobserver on lugeda, et Putin kaitses kohtumisel tugevalt nn. Vene demokraatiat, kui Bush seadis küsimuse alla pressi ja opositsiooni ahistamise, võimu koondumise Kremlisse, naftagigandi Jukos kohtlemise jt. Moskvale ebameeldivad küsimused. Putin kinnitas jutuajamisel oma pühendumust demokraatia fundamentaalsetele printsiipidele, ent lisas: „Kõik demokraatia institutsioonid peavad olema sobitatud Venemaa tingimuste ja ajalooga.“ President Bush ütles, et „(tõeline) demokraatia peegeldab alati vastava riigi kultuuri ja tavasid, kuid peab ühtlasi silmas vähemuste huve, pressivabadust ja aktsepteerib poliitilist opositsiooni“.
Putin lubas Bushi seisukohtade üle järele mõelda ja neid võimaluste piires ka rakendada.
Mõlemad presidendid lubasid jätkata võitlust rahvusvahelise terrorismiga ja teha pingutusi rahu jaluleseadmiseks Lähis-Idas.
USA andis oma formaalse toetuse ka Venemaa vastuvõtmiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO).
Praegu näib üldse olevat üks suur kainenemise aeg ehk teisisõnu — Venemaa on Läänemaade silmis kaotamas koostöövõimelise ja -tahtelise riigi mainet. Esimene Vene-vaimustus on möödumas ja mõned vaatlejad leiavad koguni, et USA-Vene suhted on kriisiseisus. Sellest on olnud juttu ka vene meedias. Moskva mõjukas päevaleht Kommersant märkis, et Bratislava tippkohtumine toimus otsustaval ajaloohetkel – Lääs kardab, et Venemaa on aeglaselt, kuid kindlalt langemas diktatuuri ning seetõttu on viimane aeg midagi ette võtta.
Siingi on juhtroll jälle USA käes. Bahovski nendib, et ei Saksa liidukantsler Gerhard Schröder ega Prantsuse president Jacques Chirac ei riskiks Venemaad nii julgelt kritiseerida, kui seda tegi president Bush. Ajakirjanik meenutab: „Schröder tunnistas Tshetsheenia presidendivalimised ausateks ja õiglasteks, Chirac on Venemaaga tiiba ripsutanud ELi–Vene viisavabaduse osas ja (Itaalia peaminister) Berlusconi on avalikult teatanud, et ta on Putini parim advokaat Euroopas.“
Küllap aeg näitab, kas Bratislava kohtumine omab mingit positiivset mõju Venemaa demokraatia olukorra paranemisele.
Millest räägiti USA-Vene tippkohtumisel?
Arvamus
TRENDING
