Eestielu.ee
DELFI
Kõige suurema tõenäosusega võib välismaal töötajana kohata inimest, kes on mees, kes ei ole lõpetanud kõrgkooli, on töötamas sinikraena ehituse alal ning seda Soomes või teistes Skandinaaviamaades. Üldiselt võib öelda, et just skandinaaviamaades tööl käijad tõmbavad alla välismaal töötavate eestimaalaste keskmised näitajaid, sest mujale liigub hoopis teistsugune kontigent. See tuleb välja 2011. aasta rahvaloendusest.
2000. aastal ei olnud Soome üldse tööalase pendelrände populaarseim sihtkoht, siis oli selleks Venemaa. Üksteist aastat hiljem ei mahu aga Soomes tööl käivate eestimaalaste arv enam õieti Statistikaameti graafikule äragi, nii suur on see vahe võrdluses teiste riikidega. Venemaa on aga langenud neljandale kohale, populaarsuselt teisel kohal on Norra ning siis Rootsi.
„Soomes töötamine mõjutab välismaal töötajate sotsiaal-majanduslikku profiili märkimisväärselt nii soo, emakeele, hariduse kui ka ametiala jaotuse puhul. Suured erinevused tulevad esile just soo korral - naisi töötas Soomes umbes 2000, mehi aga 12 000, kellest suurem osa olid 30-49-aastased," rääkis Statistikaamet peaanalüütik Siim Krusell.
See, kuidas Soome tööle minejad erinevaid näitajaid alla tõmbavad, näitab enim kõrgharidusega töötajate osakaal. Kui Soomes tööl käivad inimesed välismaal töötavate hulgast välja jätta, tõuseb kõrgharitute osakaal 14%-lt 35%, mis ei jää enam väga palju alla Eestis töötavate inimeste samale näitajale.
Millised töötajad kuhu lähevad?
Soome, Norra, Rootsi - madala haridustasemega inimesed, oskustöölised, sinikraed.
Austraalia - siia lähevad reeglina noored inimesed.
Belgia, USA - neisse kohtadesse lähevad kõrgharidusega inimesed, valgekraed.
Saksamaa, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Holland - neisse riikidesse siirduvad tippspetsialistid.
Venemaa - hea haridustasemega venekeelt kõnelev isikute peamine sihtriik.
Oleneb, mis riigiga on tegu
Pole mingi uudis, et Soome lähevad eestimaalased enam tööle ehitusele, sellele järgneb kaubandus- ning teenindusvaldkond. Äritegevust arendavad Soomes väga vähesed. Peamiselt lähevad sinna oskustöölised, kõige vähem on ametnikke.
Muudesse riikidesse minnakse enam teenindus- ja kaubandussektorisse. Ehitus on küll teisel kohal, kuid kuklasse hingab kolmas tegevusalade grupp, mida veab sotsiaalhoolekanne, aga kuhu kuuluvad ka avalik haldus, riigikaitse, haridus ning tervishoid üldiselt.
„Välismaal töötavate Eesti elanike üldist iseloomustust koostades peaks lähtuma sellest, millise riigiga tegu," võttis teema kokku Siim Krusell."
Millist tüüpi töötavat eestlast võib eri riikides kohata
Eestlased Eestis | 28 Jun 2013 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
