Artikkel originaalis: http://www.ohtuleht.ee/552054#...
Asi sai alguse college´is. Nimelt sain fotograafi diplomi (Applied Science of Photographic Imaging) Philadelphias, mis teatavasti on üks suuremaid mustanahaliste linnasid. Või tohin ütelda neegrite? Või peaksin ütlema aafriklaste? Aafrika-ameeriklaste? Igastahes kordus nagu kellavärk igal hommikul stseen, kus trobikond tudengeid korraga sissekäigu poole läheneb. Minust tumedama pigmendiga noormees hoiab viisakalt ust lahti, trobikond minust suuremate huultega näitsikuid (kes silmnähtavalt ei olnud noormehe isiklikud tuttavad, vaid juhtusid lihtsalt samal ajal ukse juurde) sisenevad, ja neile järgneb too viisakas noormees. Uks langeb kolksti kinni minu nina all kinni.
Hiljem maailma asju arutades on ilmenenud, et suurem osa tumedaid usub, et ainult nende esivanemad on kunagi orjad olnud. Loomulikult kasutatakse seda mitmete lolluste vabandamiseks ja viha kandmiseks. Seda, et kasvõi eestlased on aastasadu pärisorjad olnud, ei usuta. Samuti ei mäleta keegi nii kaugele, kuidas vaevlesid orjad Rooma riigis jne. Katsu siis selgitada, et blondiini pole vaja karta ega põlata, ma ei ole rõhuv imperialist.
Eestis populaarsust koguv vikerkaarevärviline propaganda, venekeelse emakeelega ministrite tolereerimisele kutsumine ja islami õpetus Saaremaa lasteaias pani mind mõtlema, et ma peaksin siin kaugel maal ka ikka rohkem hakkama oma inimõiguste eest seisma ja lärmi tegema. Näiteks kavatsen ma edaspidi nõuda, et kõik USA riigi ametnikud minuga ainult eesti keeles vestleksid. Samuti peaks mul õigus olema lennukis broneerida pesuehtsat sealiha mulgikapsaga ja kohupiimakooki. Kosher ja taimetoidud ju on juba menüüs olemas. Tööandjatelt nõuan vabaks Jaanipäeva, et saaksin riituseid talitada. On see ju ometi minu usu püha! Edaspidi ka Lõikuspüha, Mardipäeva, Suvistepüha jne. Loomulikult jään solidaarsusest koju ikka ka Ameerika riigipühadel ja kõigil juudi pühadel.