www.DELFI.eeEesti ajakirjanduses levivad väited, nagu kulgeks Lõuna-Ameerika narkootikumide Euroopasse toimetamise uus suur kaubatee läbi Balti riikide, kust uimastid liiguvad edasi atraktiivsematele turgudele Lääne-Euroopas, on siseministeeriumi kinnitusel alusetud ja need ei vasta tõele.
Europoli ja EMCDDA (Euroopa Uimastiseire Keskus) analüüside kohaselt on Lõuna-Ameerika uimastite sisendpunktid Euroopa turule mitmed Lääne-Euroopa riigid, Balti riike selles osas välja ei tooda.
Samas on Peruu kokaiini osakaalu kasvav trend Euroopa riikidele tervikuna murettekitav.
On teada fakt, et Eestil puudub otseühendus Lõuna-Ameerikaga ( sal hulgas Peruuga) nii maismaad kui ka mereteed pidi, samuti pole meil otse lennuühendust Lõuna-Ameerikaga. Kõik kullerid, kes selles valdkonnas on tegutsenud, on tulnud vahemaandumistega läbi Lääne- või Kesk-Euroopa. Praktikast on teada, et kullerid suudavad vedada kõhus ca 1 kg kokaiini.
See tähendaks, et tonnide kaupa kokaiini transportimiseks peaks vedajaid olema tuhandeid. Eesti ajakirjanduses refereeritud artikkel Hispaania ajalehest El País toob välja, et Peruus tabati eelmisel aastal 715 Euroopast pärit narkokullerit, kellest 40 protsenti on hispaanlased, tuues ääremärkusena välja kaks kinnipeetud eestlast.
Narkokaubanduse analüüsimisel tuleks arvestada ka asjaolu, et pole mõte vedada kokaiini vahemaandumiste ja ümberistumistega Hispaaniast, Portugalist või Prantsusmaalt Eestisse, et siis hakata seda uuesti riskides vedama tagasi Lääne-Euroopasse.
Võrreldes 2011. aastaga tõusid Eestis 2012. aastal kokaiini konfiskeerimiste arv kui ka konfiskeeritud kogused (2012. aastal 0,8 kilogrammist 3,4 kilogrammini). 2013. aasta esimese 9 kuuga konfiskeeriti 0,3 kilogrammi kokaiini. Kui 2011. aastal konfiskeeriti kokaiini 34 korral, siis 2012. aastal 49 korral. See näitab aga pigem politsei kasvavat narkovastast võimekust, mis 2014. aastal saab lisa nii narkopolitsei palgafondi 10% kasvu kui tehniliste vahendite näol.
