Linda Rusalepp (Eestist, ENÜS):
Otseloomulikult meeldis mulle Metsaülikoolis väga ja kahtlemata soovitan osaleda neil, kellel on metsaga head suhted - loodus on seal imeline. Samas, kui enne häid suhteid ei olnud, võivad need kujuneda.
Kiirustamist ei kohanud ma MÜs küll kordagi ja see on minu silmis suurim trump. MÜs on kõik võrdsed ja noorte arvamust kuulatakse. Ainuke kaebus, mis mul on, on et metsa ära eksida ma siiski ei suutnud, kuigi tegin kõik vastupidi sellele, mida õpetati. Peab teine kord uuesti proovima.
Annaliisa McConville (Kanadast): Ma küll soovitaksin MÜ teistele-oli väga tore! Inimesed olid kõik lahked, söök oli maitsev, ja programme oli väga huvitav.Alvar Soosaar (USAst): Nagu iga aasta, Metsaülikool lõppes fantastilise lõpupeoga. Sellel 50ndal juubeliaastal osales Eestis kroonitud lõõtsakuningas Ott Leitham, kes pani nii lapsed kui ka täiskasvanud tantsima ning mõnuga muusikat kuulama. Nädala jooksul olin vaimustuses mitme lektori loengutest, sealhulgas Eerik-Niiles Krossi, Sirje Kiini ja Agu Etsi loengud. Nautisin Metsaülikooli loomisloo esitamist kesknädalal, mil ajal tuletati meelde mu isa Keto 1967. a. peetut loengut. Keto pakkus välja esimeses MÜs, et eestlastel on vaja oma "Cosa Nostra". Agu Ets pidas loengu Eesti idufirmadest mainides Skype-i "mafiat" ja ka laiemalt #Estonianmafia't -- tundub, et idufirmadega oleme sinna maale jõudnud! Hiies käimine oli ka nii eriline -- tuli ka väga sobivalt kohe pärast Mana Kaasiku loengut pühakohtadest Eestis.
Anett Mäerand (Eestist, ENÜS):
Mina arvan et metsaülikool on idülliline koht, kus veeta nädal oma puhkusest. Elektroonika (v.a. taskulambi) võib unustada nädalaks ja selle asemel saab suhelda eri vanuses inimestega, kes kõik on isemoodi, samas moodustavad ühtse sõbraliku kogukonna. Kindlasti soovitan seda teistele, sest on imeline võimalus luua kontakte üle maailma laiali elavate eestlastega ja veeta suurepärane nädal täis põnevaid loenguid, eripalgelisi huviringe ja head seltskonda.
Hiie Silmere (USAst): Tulin Metsaülikooli esimest korda eelmisel aastal, teadmata, mis seal täpselt toimub. Väike kõhedus oli hinges, sest minu jaoks on mõnikord raske minna kohta, kus kedagi ei tunne. Läksin sellelele vaatamata ja nüüdseks tunnen ennast täielikult Metsaülikooli pere liikmena. Ammutan siit uskumatut väge ja kosutust nii vaimule, hingele, kui ka kehale, mida jagub kauaks, kauaks. Metsaülikool on minu jaoks väike Eesti pärl keset Kanada metsikut ilu, koos ilusate inimeste ja põnevate arutelude ning tegevustega. See väärib avastamist!
Lauri Raudsepp (Kanada): Ma olen nüüd kümme korda Metsaülikoolis käinud ja pea asi mida olen taibanud on et noorem rahvas on palju muutunud. Kümme aastat tagasi paistas et meil oli ainult välis-eesti noori, kõik või peaaegu kõik Kanadast. Ma ei arva et meil üldsegi oli Eestist tulnud noori. Kui oli, siis vähe. Selles seltskonnas oli rohkem inglise keeles rääkimist meie vahel sest et see oli lihtsam ja suhtlemine võis olla täpnem (voi ägedam?). Igal järgmisel aastal tuli aga rohkem ja rohkem kodu- eesti noori. Meil hakkas tulema rahvatantsu õpetajaid ja teisi kes kuidagi said sõnumi kellegi käest siit Kanadast. Tänu eriti Toomas Merillole ja EÜS’ile, kes on nüüd igal kolmel viimasel aastal järjest toetanud kahe EÜS’i liikme osalemist Kotkajärve Metsaülikoolis. Eriti sellel aastel oli rohkem kodu-eesti noori kui noori välis-eestist, mis täiesti muutis meie seltskonna ilme. See paneb meid välis-eestlased tööle, sest et meil enam ei ole valikut millises keeles rääkida. See andis mulle tõepoolest motivatsiooni, et mu eesti keelt arendada. Mul on kahju, et ma ei saanud korralikumalt teiste eesti noortega veel küllalt suhelda. Aga nii see oli ja mul muidugi oli ikka täitsa mõnus nendega Metsaülikooli koos olla. Peale selle, oli rahvas ikka vahva, toit maitsev, saun mõnus ja tegevus tõhus iga päev. Ma soovitan Metsaülikooli kõigile, kes tahavad rohkem viibida eesti seltkonnas ... ja toredasti pidutseda!
Veiko Parming (Kanadast): Metsaülikoolis olen käinud aastast 2005 saadik nii õpilase kui lektorina – selles ajavahemikus on ainult üks aasta vahele jäänud (kui olin Võrus). MÜ on väga ainulaadne üritus meie kogukonnas: koht, kus saab rääkida kogu nädal eesti keeles ja kus väliseesti ja kodueesti noored saavad tutvuda ja sõpradeks saada. MÜ mõjus ka sel aastal sügavalt. Kindlasti soovitan seda teistele noortele, olgu te Kanadas, Ameerikas, Eestis või mujal. Müts maha Maimu ja kõikide korraldajate ees!
Karl Grabbi (USAst): Kotkajärve Metsaülikool oli äärmiselt meeldiv nädal ilusas Kanada metsas. MÜs sai mitte ainult õppida põlisrahvastest, tehnoloogiast ja küberkaitsest, vaid ka laulda, rahvatantsu lüüa ja kollektiivset Eesti vaimu tunda. Ma soovitaks seda kõikidele eestlastele ja nende sõpradele, kes on huvitatud eestlusest ja tahavad õppida, lõbutseda ning igat pidi tunda meie rahva ilusat hinge välismaal. Veeta nädal Kotkajärve Metsaülikoolis on tõesti võrratu kogemus, mida iga eestlane peaks vähemalt kord elus kogema.

Piibe Talen (Eestist): Kui küsitakse, et mida ma Kanada metsas nädal aega tegin, on seda raske sõnades edasi anda, sest lisaks suurepärastele loengutele, matkadele, saunaskäikudele, eesti toidule ja millele kõigele veel, on just kirjeldamatu see tunne, kui sa oled keset suurt Kanadat nii sügaval metsas keset kõikjal ümbritsevat eesti kultuuri ja küla, et unustad ära, mis riigis sa viibid. Suurepärane on ka see teadmine, et teised eestlased sinuga koos metsas tunnevad sedasama, justkui väikse Eesti loomise tunnet, mida Metsaülikoolist osavõtjad iga-aastaselt juba 50. korda järjest teevad!

Märkmed: