Toimetas Sander Silm ÕL
Rootsi sõjaväeakadeemias valmis uurimus selle kohta, kuidas käituks Rootsi riik, kui Balti riike tabaks Venemaa üllatusrünnak.
Uuringu taga on asjaolu, et Rootsi on muutmas oma senist sõjalist doktriini ning on teatanud valmisolekust vajaduse korral abistada naabreid, edastas YLE.
Uuringu koostas Rootsi sõjaväeakadeemia ja see ei esinda Rootsi ametlikku seisukohta, küll aga annab põhjaliku ülevaate Rootsi kaitsevõimest sõjaolukorras.
Uuringus on ära tood kolm stsenaariumi, mille puhul Rootsi ulataks Baltimaadele abikäe. Rootslased tõdesid, et kui madalama taseme kriisidega saab Rootsi hästi hakkama, siis tõelisi probleeme tekitab variantidest kolmas, Venemaa üllatusrünnak Balti riikidele.
Rootsile tekitaks tõsist pealvalu sellisel puhul olukord, kui NATO valmistumine rünnakuks hilineb või kui NATO ei suuda vastu võtta otsust Balti riikide toetamiseks.
Venemaa rünnak võib olla aga ootamatu, kuna Venemaa on oma läänepiiril asuvaid väeosasid pidevalt tugevdanud ja moderniseerinud, mistõttu pole vaja teha suuri ettevalmistusi rünnaku läbiviimiseks. Rootslaste arvates piisab vaid paarist nädalast, et kahekordistada nende üksuste isikkoosseisu.
Uuringust selgub, et NATO vastaks rünnakule omapoolsete õhurünnakutega ja Rootsi annaks ülelendudeks ka loa, kuid samas rõhutatakse, et tegemist pole mitte NATO plaanidega, vaid Rootsi sõjaväelaste tõlgendusega nendest.
NATO tegelik õudusunenägu on aga Venemaa läänepiiril asuvad tuumarelvad. Rootslaste nägemuste kohaselt võib Venemaa okupeerida Balti riigid kiire rünnakuga ja seejärel ähvardada kasutada tuumarelva, kui Lääneriigid peaksid sekkuma.
Venemaa on nimelt Luugasse paigaldanud Iskander raketid, mis võivad kanda ka tuumalõhkepäid. Venemaa on nende rakettide laskeraadiust suurendanud aga 750 kilomeetrini, mis tähendab seda, et Venemaa on rikkunud keskmaarakettide kohta sõlmitud rahvusvahelisi kokkuleppeid.
Mis juhtuks, kui Eestit tabaks Venemaa üllatusrünnak? ÕL
Arvamus
TRENDING
