Pagulaste teemal pole ei otsa ega äärt. Kahjuks ajab just see teema Euroopa rahvad nii seesmiselt kui ka omavaheliselt tõsiselt tülli. Miks?
Mind häirib kõige rohkem see, kuidas valitsused on ülimalt rumalalt asju ajanud ja seejärel rahvad ja rahvused lausvaledega üle külvanud ning nüüd nõutakse olukorraga leppimist.
Kui kirjutasin kevadel, et pagulaste sissetung on eelkõige rahvusvahelise inimkaubanduse suurprojekt, kus, nagu nüüd on selgunud, on osalisteks koguni narkoparunid, Prantsuse aukonsul, Itaalia maffia ja paljud teised kuritegelikud grupeeringud, siis oleks tulnud võitlust alustada just nende vastu. Põgenikepaatide liiklus Vahemerel oleks tulnud kontrolli alla võtta, juba Aafrika ranniku lähistel need tagasi pöörata ja paadid konfiskeerida. See oleks maffia tulubaasi ära lõiganud, sest põgenike tagasisaatmise korral poleks keegi enam maffiale nii kergesti tuhandeid eurosid maksnud, kui Euroopasse jõudmise õnnestumise tõenäosus on väike. Hea tahtmise juures saaks seda kogu juriidilise poole keerukusest hoolimata teha. Samas oleks tulnud sulgeda ka maapiirid kolmandate riikidega. Sõjapõgenike abistamiseks tulnuks toetada märksa tõsisemalt põgenikelaagreid probleemsetes piirkondades Lähis-Idas ja Aafrikas ning sealsetes laagrites välja selgitada, kelle elu on tõsises ohus ja kellel on vaja Euroopas varjupaika. Ja siis oleks võinud juba ametlikult, koos vajalike dokumentide ja elamislubadega need inimesed näiteks kruiisilaevade või tšarterlendudega Euroopasse toimetada (võttes pileti eest näiteks 400 EUR, mitte 4000, mis makstakse maffiale). Mulle tunduks selline asjade korraldus palju humaansem. Valitsused aga eitasid inimkaubanduse teemat ja tegelikult valitses tegevusetus.
Kevadel neist mõtetest kirjutades sattusin aga kohe nii mõnegi „arvamusliidri“ märklauaks.
Sellises olukorras tulid Euroopa tarkpead välja kvootide alusel põgenike jaotamise plaanidega. See oli hea uudis maffiale! Nad võisid üleveohindu tõsta, sest Euroopa andis mõista, et tulge aga tulge, küll me teid ära paigutame. Samasuguse kogenematu inimese avalduse tegi Angela Merkel, kes kõiki pagulasi lahkesti Saksamaale kutsus. Ja millisteks kasvasid põgenikevood peale sellist avaldust! Igal päeval püstitati Serbiast Ungarisse tunginud põgenike arvude rekordid. Need numbrid ulatuvad üle 3000 põgeniku päevas ja enamus neist suundub inimmassina Saksamaa suunas, kuhu Angela neid lahkesti kutsus. Kas aga Merkel enne oma sellise vastutustundetu avalduse tegemist konsulteeris teiste Euroopa riikidega. Minu teada mitte! Aga nüüd tahetakse, et kõik Euroopa riigid üheskoos selle olukorra solidaarselt lahendaksid. Praegu räägitakse ca miljonist pagulasest, aga 10 või rohkem miljonit on oma hetke veel piiri taga ootamas. Seda aga Euroopa enam üle ei elaks! Millise Euroopa me pärandame oma lastele ja lastelastele??? Kas tulevikus piiravad ka meie koole ja lasteaedu kõrged metalltarad, kooli pääseb läbi turvaväravate relvastatud valve pilgu all. Mitmel pool maailmas ongi see juba tavaliseks saanud.
Hiljuti Ungarit külastades nägin ma oma silmaga pagulaste liikumist. Nad olid tulnud Serbia piirilt Budapesti ja raudteejaama juures suure laagri üles löönud. Olukord pingestus nii, et sellest jaamast lähtuv rongiliiklus peatati, ümbrust üritati koristada, aga pagulased loopsid kohe järgneval hetkel toidujäägid, paberid ja kõik muu taas maha. Pagulaslapsed olid enamasti sümpaatsed nagu lapsed igal pool maailmas, aga täies elujõus mehed seisid ülbel moel tänaval ja naersid põlastavalt kui ungarlased neist gruppidest lähedalt mööda minna ei julgenud ja tagasi pöörasid või keelatud kohas üle tänava läksid. Nägin ise telerist, kuidas pagulased ungarlaste poolt pakutava joogivee ja toidu raudteerööbastele viskasid, ise karjudes, et nemad terroristide (?!) käest armuande ei vaja. Jah, tõesti on pagulaste hulgas palju ka sümpaatseid ja tõeliselt abi vajavaid inimesi, aga need tulnuks juba teisel mandril olevates põgenikelaagrites välja selgitada, nagu ma eespool kirjutasin.
Mis saab Euroopa julgeolekust? Ma kardan, et Euroopa riigid pole võimelised eelnevatest vigadest õppima. Ei tohiks lasta tekkida uutel getodel Euroopa suurlinnades. Paar töökat pagulasperet maakülas poleks probleem, aga rahulolematu ja valdavalt toetustest elatuv ebasõbralik konkreetsesse piirkonda koondunud inimvägi ei loo küll turvatunnet tulevikuks. Kui palju on neid positiivseid integreerumisnäiteid näiteks Rootsis, Prantsusmaal, Inglismaal varasematest aegadest?
Puhtalt julgeolekuaspektist lähtudes on täiesti mõistetamatu, et ca miljon ilma dokumentideta ja selgelt tuvastamata isikut seikleb mööda Euroopat, ületades riikide piire ja käitudes võimuesindajate suhtes vaenulikult. Kuidas võib niisugust asja tolereerida? Kes oskab arvata, kui palju on nüüdseks siis islamivõitlejaid end Euroopas sisse seadnud? Samas on nii mõnessegi Aafrika riiki sõites terve lehekülje pikkune nimekiri dokumentidest, mida tuleb viisa saamiseks esitada.
Ei, ma ei vaena sugugi teisi rahvuseid, teisi rasse, meist erinevaid inimesi. Maailmas palju rännanuna ma tunnen nende suhtes pigem poolehoidu. Aga ma ei talu nii juhmi poliitikat, mida Euroopa on ajanud ja seda poliitikat kritiseerivate inimeste rassistideks jms. nimetamist.
Hiljuti käis läbi veel idee, et pagulastele makstavad toetused tuleb üle Euroopa ühtlustada. Kui see nii peaks minema, siis peab rahvas oma arvamuse selgelt välja ütlema. Kui pagulasele kavatsetakse maksta näiteks 1000 EUR kuus toetusraha ja kogu oma elu Eestis rüganud inimene saab 350 EUR pensioni, siis pole sellisel ülekohtul enam mingeid piire.
Kõige lihtsam on mõtlevaid inimesi ebaadekvaatselt sildistama hakata. Venelased on kõik teisitimõtlejad alati fašistideks tembeldanud, Euroopalik komme on hoolivaid inimesi rassistideks nimetada. Iga murelikku avaldust kiirustatakse vihakõneks tituleerima. Sageli esinevad kõige vihasemalt aga just pagulaste arvukat maaletoomist pooldavad inimesed.
Muide, kui poleks olnud omaaegseid Trivimi Velliste, Heinz Valgu, Mart Laari ja teiste „vihakõnesid“, poleks me ehk kunagi vabaks saanudki.
Milline küll on see tee, mis looks Euroopale taas lootusrikka tulevikuperspektiivi? Ärme vaatame viltuse pilguga Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Poola suunas – pigem otsigem sealtpoolt kainet meelt ja värskeid mõtteid.
P.s. Nüüd sügisel, pool aastat sündmuste kulmineerumisest hiljem on mõned poliitikud ometi julgenud hakata rääkima pagulaste Euroopasse toomisest kui rahvusvahelisest inimkaubandusest, on kuulda, et nüüd lõpuks tahetakse maffiapaatide liikumist Vahemerel sõjaväe abil takistama hakata, nüüd on hakatud aru saama, et piiri sulgedes on Ungari asunud oma riiki ja rahvast kaitsma (mida hiljuti nimetati Euroopa solidaarsuse vastaseks aktiks). Aga miks nii hilja? Palju probleeme oleks saanud ära hoida, kui Euroopa valitsus oleks suutnud või tahtnud juba kevadel adekvaatselt reageerida. See oleks olnud parem nii sõjapõgenikele kui ka Euroopa rahvastele.
Rein Lepik
Murelik ja mõtlev inimene Eesti
