Ühest uuest teaduslikust ajakirjast Eestis
Novembris 2001 ilmus Eestis põneva pealkirjaga ja kauni kujundusega teaduslik ajakiri „Ariadne lõng“, mille alapealkirjaks „Eesti nais- ja meesuuringute ajakiri“, väljaandjaks ning kirjastajaks ENUT, Tallinna Pedagoogikaülikoolis tegutsev Eesti Naisuurimus- ning Teabekeskus. Ehk on mõnelegi üllatav, et käesolev number esindab juba ajakirja teist aastakäiku, seega juba kahekordselt kopsakamat köidet kui 2000.a. sügisel ilmunud esiknumber, mida toimetas Eda Sepp. Kui ajakirja mõtte algataja ja loominguline elluviija oli Eda Sepp, siis ENUTi rajajad olid Oslo Ülikooli sotsioloogiaprofessor Suzanne Lie, ENUTi esimene akadeemiline direktor ja Eda Sepp, kes mõni aasta tagasi alustas teaduslike raamatute kogumist Kanadas Ontario provintsi toetusel. Need umbes 3000 raamatut moodustavadki ENUTi raamatukogu alusmüüri. Niisiis „Ariadne lõnga“ esimese numbri koostamine ja rahastamine toimus suurel määral Eda Sepa energiliste pingutuste kaudu. Tema enda sõnutsi oli olulisim ülesanne luua algusest peale ajakirjale kõrge akadeemiline tase. Kuigi sooküsimuste kohta, naiste ja meeste omavahelistest suhetest tööpõllul, avalikus elus ja kodus on paljud ajakirjanikud hoogsalt ja omanäoliselt Eestis sõna võtnud, ei võimalda ajakirjandus tavaliselt selliseid seisukohti põhjalikumalt uurida ning põhjendada. Selleks ongi vajalik teaduslikum foorum, mis võimaldab küsida näiteks seda, miks eesti vanasõnad nii vastukäivalt kommenteerivad naiste ja meeste omavahelisi suhteid, ning ka püüda sellisele küsimusele vastata. Ka tavauskumus, et sooneutraalne „tema“ eesti ja teistes soome-ugri keeltes kajastab, tõestab või tagab ürgsest ajast pärit võrdõiguslikkust, vajaks teaduslikku proovilepanekut. Oli või on see kunagi olnud nii? Euroopas ja Põhja-Ameerikas on naiste sotsiaalsete rollide uurimine juba veerand sajandit akadeemilises maailmas oma kohta rajanud ning tunnustust leidnud, mida tunnistab näiteks Helsingi Ülikooli juures tegutsev uurimisasutus Christina Instituut, kuid Eestis ja Ida-Euroopas on nais- ning soouurimus maad võtnud pärast „sametirevolutsiooni“ ning taasiseseisvumist, ning praeguseni on see suhteliselt uudne valdkond. Seega on ENUT loonud kindla paiga ja katusealuse, kus informatsiooni hankimine, arutelu ja uurimine võib toimuda, kuigi elavat teaduslikku arutelu sooküsimuste ümber võib ka leida Tartus informaalsetel seminaridel ja mõttekolletel. Ka Eestis traditsiooniks kujunenud noorte kirjanduskriitikute nädalalõpukonverents Nüplis valis aastal 2001 teemaks mõtteidkiusava küsimuse „Kas Kolumbus oli naine?“ Nii mõnigi Nüpli ettekanne leidis tee „Ariadne lõnga“ teise numbri lehekülgedele. Kui ühelt poolt valitseb Eestis ja mujal Ida-Euroopas sügavalt juurdunud ning enamasti teadmatusest tingitud umbusaldus igasuguse „feminismi“ vastu (sõna, mis kutsub avalikel foorumeilgi esile vaenulikkust), siis sooküsimuste tõsisemat uurimist on pigem kaudselt kui otseselt tagant tõuganud Eesti pürgimine Euroopa Liitu. Võrdõiguslikkuse kehtestamine ning kindlustamine seaduse ning ühiskonnakorralduse tasemeil on päevakorral kui üks aspekt demokraatia traditsioonide juurutamisest. „Ariadne lõnga“ teise numbri pidulikul esitlusel Tallinnas detsembrikuus ilmnes, et diskussioon sooküsimuste ümber võis toimuda sallivas ning mõtteavaras atmosfääris, nagu seda näitas laudkonnavestlus, milles osalesid Mikko Lagerspetz (Humanitaarinstituudi rektor), ajakirja „Vikerkaar“ toimetaja Märt Väljataga ja kriitik, luuletaja ning kirjandusõppejõud Hasso Krull. Ka osales esitlusel Toronto Ülikooli Scarborough harus töötav filosoofiaõppejõud Lynda Lange, kelle artikkel eestikeelses tõlkes „Ariadne lõnga“ esimeses numbris ilmus. Prof. Lange, kes ühtlasi pidas loenguid Tartu Ülikoolis, oli sealsest akadeemilisest kliimast (ja üleüldse Eestist) nii vaimustatud, et ta taotleb lähemas tulevikus pikemaajalist võimalust osaleda Tartu Ülikooli õppetöös. „Ariadne lõnga“ teine aastakäik on valminud Mirjam Hinrikuse ja Eve Annuki toimetamisel, seega nihkudes Tallinnast Tartusse. Kuigi tegemist on akadeemilise väljaandega, mille lugejaskond on teadlik ning uudishimulik, kuid siiski „valitud“ ja seega väike, on ajakirja toimetajad rõõmu tundnud selle hea avaliku vastuvõtu ning sallivalt hindava arvustuse pärast kultuurilehes „Sirp“ ning ka avalikel pidulikel esitlustel. Tartus toimunud esitlusel toonitas Mikko Lagerspetz „Ariadne lõnga“ staatust kui vast ainukest Eestis ilmuvat teaduslikku ajakirja, mille sisu on retsenseeritud, st. toimetuse kolleegiumi poolt läbisõelutud lääne teaduslikus maailmas käibel oleva kombe kohaselt („peer review“). Sirvides „Ariadne lõnga“ teise numbri sisu, leiab lugeja tõlkeid läänes tuntud teadlastelt kultuuriuurimuse põllult, probleemikäsitlusi poliitteaduste, kultuuriteooria ning antiikaja kultuuriuurimuse valdkondadest, tänapäeva Eesti ühiskondlike probleemide käsitlusi ning artikleid eesti kultuurist ja kultuuriloost, kus tugev osakaal on eesti kunstiajalool, kirjandusteadusel ning folklooril. Mirjam Hinrikus, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse magistrand, kes viibib käesoleval õppeaastal Toronto Ülikoolis vahetusüliõpilasena, väidab, et „Ariadne lõng“ on oluline varumaks niihästi foorumit nimekatele teadlastele, kes ehk varem soouurimuslikke teemasid käsitlenud pole ning ka noorematele, kes selliste teemade vastu huvi tunnevad oma teadusliku teeraja alguses. Eesti mõtteloo sarjas on 1999.a. tõlkena ilmunud Simone de Beauvoiri 1949.a. avaldatud suurteos „Le deuxieme sexe“ (eesti keeles „Teine sugupool“). On ilmnenud, et vajadus naisuurimusele oluliste tüvitekstide järele on Eestis suur, muuhulgas ka selleks, et huvitatud üliõpilased saaksid selliseid tekste hõlpsamini ise lugeda. Klassikalise teose tulek „oma“ keelde on kultuuriline sündmus: kuigi vahendatu on mõningas mõttes „võõrkeha“, siis sealt edasi saab lugeja juba ise mõtelda, vaagida ja selekteerida, olenemata „kolmandate isikute“ sisukokkuvõtetest. Central European University rahvusvahelise tõlkeprojekti raames tõlkis Mirjam Hinrikus ise eesti keelde nimeka Massachusetts Institute of Technology teadusfilosoofia professori Evelyn Fox Kelleri esseedekogumiku „Reflections on Gender and Science“, mis ilmus Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandes sügisel 2001. Pidades sellise teose tõlkimist suureks ning harivaks väljakutseks, peab Mirjam Hinrikus oluliseks, et ka sellised teosed nagu Mary Wollstonecrafti, John Stuart Milli ja Harriet Milli kirjutised jõuaksid eesti lugejani. Seetarvis võiks „Ariadne lõngast“ välja kasvada ka eesmärgistatud tõlkeinitsiatiiv ehk tõlkeraamatute sari. Nii Eda Sepp kui ka Mirjam Hinrikus on olulised tegijad nii „Ariadne lõnga“ toimetamisel kui ka teaduslike artiklite kirjutamisel. Äsjailmunud teises numbris käsitleb Mirjam Hinrikus naise kujutust Tammsaare loomingus. Eda Sepa artikkel okupeeritud Eesti kunstiajaloo periodiseerimise probleemidest ja naiskunstnike osakaalust kätkeb endas niihästi uue materjali avastamist varju jäänud Eesti naiskunstnike kohta kui ka naisuurimuses olulist ümbertõlgendamise momenti. Nii Eda Sepp kui Mirjam Hinrikus leiavad, et Eesti kultuuri on soouurimuslikest vaatepunktidest väga vähe uuritud ning et põnevaid teemasid on palju. Kui siis lähemalt vaadelda „Ariadne lõnga“ teise numbri sisukorda, siis lugejat võib köita muuhulgas nii libahundimuistendite analüüs kui naiste elu reformatsiooniaegadel Liivimaal, Aino Kallase ja Virginia Woolfi päevikute võrdlus kui ka naiste kujutamine kaasaegses Eesti ajakirjanduses. Et tutvustada lugejale „Ariadne lõnga“, toimub Torontos 12. märtsil kell 7.30 õ. Tartu College'i suures saalis esitlus ja laudkonnavestlus, mille juhatavad sisse Eda Sepp ja Mirjam Hinrikus. Ajakirja on võimalik kohapeal sirvida ja ka osta, ning nagu ikka Tartu Instituudi ja Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli üritustel, võib kohvitassi kõrval ka mõtteid vahetada. Kuid kui käesoleva artikli lugejal pole ikka veel selge, miks ajakirja pealkirjaks on „Ariadne lõng“ ning kes selle kummalise nimega lõngakeraga muusa võiks olla, siis peab ta pead murdma kreeka mütoloogia kallal, rännates Naxose saarelt tagasi Eesti randa ehk siis läbi Lääne-Euroopa müütide labürindi maa-aluseid uurdeid, kuni vastu tulevad eesti muistendite ning folkloori keerdkäigud. Sellest ning teistest mõistatuslikest seostest tuleb edasi ning täpsemalt juttu nii 12. märtsil kui ka tuleval nädalal Eesti elu veergudel.
MIS on ARIADNE LÕNG?
Kultuur
TRENDING
