Ennesõjaaegses Eestis tegutses neli skautlikku noorteorganisatsiooni: skaudid, gaidid, noorkotkad ja kodutütred. Viimased kaks allusid poolsõjalisele vabatahtlikule organisatsioonile — Kaitseliidule. Viimase populaarsus rahva hulgas ja finantseeritus riigieelarvest võimaldas ka selle allorganisatsioonide, Noored Kotkad ja Kodutütred majanduslikku toetamist, mille tagajärjel need kasvasid jõudsalt ja ületasid liikmete arvult palju vanemad noorteorganisatsioonid — Eesti Skautide Maleva ja Eesti Gaidide Maleva.
Kõik neli organisatsiooni on taastatud praeguses Eesti Vabariigis, kuigi mõni neist teistsuguse nime all. Välismaal elab vanema põlvkonna hulgas inimesi, kes nooruses kuulusid Noorte Kotkaste või Kodutütarde perre ja on huvitatud nende käekäigust kodumaal, kuid väga vähe on sellest kuulda. Paguluses ja tänases Välis-Eestis on eksisteerinud ainult skautide ja gaidide organisatsioonid, kuna need on rahvusvaheliselt tunnustatud noorteliikumised.
Mõni aeg tagasi lõi kodumaal laineid Kodutütarde peavanema Anne Eenpalu poliitikasse sekkumise lugu, kuid see on nüüd vaibunud. Noortest Kotkastest on ainult niipalju teada, et nad said uue peavanema, kelleks on 2002. a. Kanadas kaplanite põhikursuse lõpetanud leitnant Aivar Sarapik.
Eestis ilmuv Maaleht (nr. 27, 3. juuli 2003) avaldas Jaanika Kressa sulest artikli pealkirjaga „Eesti ei vaja uuspioneere ega lapssõdureid“. Artiklis kõneldakse Noorte Kotkaste Magistrite Liidu pöördumisest eesti rahva poole, kus teavitatakse, et Noorte Kotkaste organisatsioonis on eestlus ja rahvuslikud aated muudetud tabuks. Edasi öeldakse, et eesti noormeeste ja neidude aatevaene kujundamine ja militariseerimine endiste komsomolitöötajate eestvedamisel on lubamatu. Eriti ebaeetiline on seda teha ajalooliste isamaaliste noorteorganisatsioonide nimesid pruukides. Eesti Vabariik ei vaja uuspioneere ega lapssõdureid, vaid kodanikke, kes oma kodumaad armastavad.
Eelmises vabariigis ehitati üles ülemaaline organisatsioon, mille kasvatuslik mõju oli nii ulatuslik, et andis ühele põlvkonnale jõudu kangelaslikult võidelda Narva rindel, vastu pidada Siberi vangilaagrites ja üle elada pool sajandit kestnud okupatsiooni.
Need on mõtlemapanevad kirjasõnad igale väliseestlasest endisele Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide liikmeile. Kas tõesti on asjad nii kaugele läinud?
Mis on saanud noorkotkastest ja kodutütardest?
Arvamus
TRENDING
