Esimeses räägib Kadri Nõmmik-Munro laagri avamisest ja algusest, teises, toimetusepoolses loos on juttu selle lõpuosast.
Nii see algas
Pühapäeval, 10. juulil, ilusal päikesepaistelisel päeval, jõudsid lapsed Seedriorule.
Vanemad aitasid neil taredesse kolida, siis riietuti Seedrioru vormidesse ja lapsed rivistusid avamiseks.
Seedrioru laagri juhataja Kati Otsa.
Foto: Tensuda
Foto: Tensuda
Traditsiooniliste trummihelide saatel sammusid laagri elanikud, nende vanemad ja külalised lipuväljaku poole, kus heisati lipp laulu „Eesti lipp“ saatel. Suvekodu juhataja Katrin Otsa tutvustas suvekodu personali, rääkis lühidalt eelseisvast tegevusest ning soovis laagrile head kordaminekut.
Seejärel sai sõna Seedrioru esimees Mihkel Salusoo, kes nimetas, et Seedrioru maa-ala on 50 aastat vana, kuid esimene suvekodu peeti 49 aastat tagasi. Ta väljendas lootust, et lapsed tulevad Seedriorule ka tuleval aastal. Mihkel meenutas lastele, et nende vanemad ja vanavanemad ostsid selle maa-ala ja on seda üles ehitanud 50 aastat. Ta soovis lastele head suve ja palus, et nad õpiksid ka uusi eestikeelseid sõnu.
Et Seedrioru on alati pakkunud keelekümbluse programmi, tõlkis suvekodu korraldaja Kadri Nõmmik-Munro Mihkli tervituse inglise keelde nendele lastele, kes eesti keelest hästi aru ei saa.
Õp. Hannes Aasa pidas lühikese jumalateenistuse, millele järgnes pärja ja lillede asetamine mälestussambale. Lõpuks lauldi „Hoia, Jumal, Eestit“. Peale pildistamist rivistusid lapsed ja läksid lõunasöögile. Niimoodi algaski suvekodu.
Kes on laagris ametis?
Suvekodu juhataja on sel aastal Katrin Otsa, abijuhatajad/suurte tüdrukute kasvatajad — Laine Nõmmik ja Raja Raudsepp; keskmiste tüdrukute kasvataja — Tiina Heap; väikeste tüdrukute kasvatajad — Silja Alumets ja Miina Tariq, abiks Kaili Yalle. Keskmiste ja suurte poiste kasvataja on Mark Allas ja väikestel Liivi Laanemaa. Mudilaste juhataja on Kristiina McConville; nende kasvatajad — Helga delCastillo, Laura Eichenbaum, abiks Henry Laanemaa.
Vetelpäästjad — Joe Collier ja nädalavahetustel Mari Wichman. Programmi ja tehniline abi on Irja Otsa. Üldiselt on veel abiks Krista Eichenbaum, Tormi Kimsto, Alrek Meipoom, Kaja Wichman, Linda Sõber-Williams.
Suvekodu peakokk on Alice Poolakese, toitlustaja: Ene Rebane-Billings. Köögi personali kuuluvad Aleksandra Lupp, Lukas Byers, Helena Otsa, Kevin McConville; köögi- ja saunapoiss on Kristjan Lindvere.
Suvekodu korrastamine on suur töö, mida on mitmed talgulised ja vabatahtlikud sõbrad suurepäraselt teinud. Suvekodu ja juhatus soovib teid kõiki tänada selle eest!
Kadri Nõmmik-Munro
Seedrioru laager täies hoos
Laagrirõõmud kestavad — nagu ülal öeldud, tänavune Seedrioru suvelaager algas 10. juulil ja lõpeb eeloleval pikal nädalalõpul. Nendesse soojadesse suvenädalatesse on mahtunud nii mõndagi põnevat — seda tutvustas laagri juhataja Katrin Otsa ühel laupäevaõhtul, kui laagris valmistuti Valguspeoks, kus jätkub laulu, tantsu ja nalja, millest saavad osa ka krundiomanikud ja sõbrad. Üritus lõpeb traditsioonilise perekonnavalsiga.
Juba kolmandal päeval peale laagri avamist võeti vastu külalisi — Jõekääru suvelaagri peret. Maa ala 50. sünnipäeva tähistati üheskoos toreda rannapeoga ja kuna päev oli kuum nagu enamus päevi sel suvel, veedeti suurem osa päevast basseini ääres. Kõik jäid päevaga rahule ja avaldati arvamust, et sellised peavadki suvelaagrid olema: palju nalja, naeru ja päikest.
Hetk õhtusöögi ajal köögis: vas. Seedrioru juhatuse esimees Mihkel Salusoo,
Ene Rebane Billings, Alice Poolakese. Ees Kristjan Lindvere. Foto: Tensuda
Ene Rebane Billings, Alice Poolakese. Ees Kristjan Lindvere. Foto: Tensuda
Ühel laupäeval peeti maha lõbus maskeraad, kus tutvustati zhüriile oma kostüüme. Laagri koosseis on muutuv. On nii neid, kes veedavad laagris ühe või kaks nädalat, aga ka kolm — näiteks Katrin Otsa poeg Eedu, kes laagris juba neljandat suve ja naudib seda väga. Esimese nädala lõpuks oli laagris 55 last.
Üheks toredaks tegevuseks, millest ei tüdineta, on tubing — suurtel veoauto sisekummidel sõidetakse vooluga mööda maa alal asuvat Grand River'it.
Veel on toimunud formaalne õhtusöök: peamajast sai restoran ja kasvatajad olid kelnerid-ettekandjad. Külastatud on Elorat. Peetud on öömänge, kus seekordne teema oli Amazing Race ja iga punkt tähistas üht erinevat maailma riiki. Veel toimub traditsiooniline kasvandiku päev (lapsed astuvad erinevatesse rollidesse), tagurpidipäev (juulikuu jõulud), Bingemani veepargi külastus... Laager lõpeb nagu ikka suurlõkkega.
Katrin Otsa sõnul viiakse siin edasi kõiki neid kauneid traditsioone, mis on kasvatajatele endile aastate jooksul meelde jäänud ja millega on mitu põlvkonda lapsi üles kasvanud. Arvata võib, et need traditsioonid ei kao kuhugi, kuna need on kõigile nii armsad.
