Tõlkematerjalid, toimetaja: Lauri Jürisoo
www.FORTE.ee
Filmiajaloo tuntumaid psühhopaate dr Hannibal Lecter (Strong Heart / Demme, Orion)
Suurem osa ekspertidest usub, et psühhopaatidel ja sotsiopaatidel on ühiseid jooni.
Nende sisemine arusaam õigest ja valest on kehvapoolne ning nähtavasti ei suuda nad ka teiste inimeste tundeid mõista või neid jagada.
Kuid on ka erinevuseid. USA California osariigis tegutseva Sacramento maakonna vaimuhaiguste ravikeskuse psühholoogi L. Michael Tompkinsi osutusel on kriitilise tähtsusega see, kas inimesel on olemas südametunnistus ehk väike sisemine hääl, mis meile märku annab, kui me midagi valesti teeme.
Psühhopaadil pole südametunnistust. Kui ta raha varastamise eesmärgil valetab, ei teki tal mingisuguseid moraalseid kõhkluseid, ehkki ta võib kahetsust teeselda. Ta võib jälgida teisi ja nende käitumist matkida, et end mitte “välja anda”, selgitas Tompkins.
Sotsiopaadil reeglina on südametunnistus, kuid see on nõrk. Ta võib küll endale aru anda, et kaaskodaniku raha varastamine on väär ja võib seetõttu tunda süümepiinu või kahetsust, kuid see ei takista teda ometi varastamast.
Nii sotsiopaatidel kui ka psühhopaatidel on puudulik empaatiavõime ehk suutlikkus end kellegi teise olukorras kujutleda ja tema tundeid mõista, rääkis raamatu "The Midas Complex" (“Midasekompleks”) autor dr Aaron Kipnis. Psühhopaat näeb teistes inimestes objekte, mida ta võib enda huvides ära kasutada.
Suurem osa psühhopaate pole tegelikult vägivaldsed, ehkki neid filmides ja telesarjades sageli sellistena kujutatakse. Füüsilise agressiooni asemel kasutavad nad oma tahtmise saavutamiseks kaaskodanike manipuleerimist ja hoolimatut käitumist.
“Kõige hullemad neist on külmalt kalkuleerivad mõrtsukad,” nendib Kipnis. “Teised on osavad korporatiivsel karjääriredelil ülespoole ronima, isegi kui nad peavad selle nimel kellelegi haiget tegema.”
Tomografeerimine (Fotokollaaž: REUTERS)
Psühhopaate pole lihtne ära tunda. Nad võivad olla väga intelligentsed, karismaatilised ja emotsioonide jäljendamises osavad. Nad võivad teeselda, et tunnevad mõne kaasinimese vastu siirast huvi, kuid tegelikkuses ei hooli temast tõenäoliselt küünevõrdki.
Sotsiopaadid pole sama osavad mängureeglite järgijad. Nad ei varja tõsiasja, et ei hooli kellestki peale iseenda. Sageli süüdistavad nad teisi ja leiavad enda ühiskonnavaenulikule käitumisele kõikvõimalikke ettekäändeid.
Mõned eksperdid peavad sotsiopaate “kuumaverelisteks” — nad käituvad, mõtlemata, mida see teiste jaoks kaasa toob.
Psühhopaadid on “külmaverelisemad” ja kalkuleerivamad — nad kavandavad oma samme mitu käiku ette ning rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks agressiooni kainelt arvestatud moel.
Nüüdisaegsed uuringud annavad mõista, et psühhopaatide aju ehitus pole samasugune nagu teistel inimestel. Võimalik, et füüsilised erinevused ajus takistavadki neil kaasinimeste kannatustega samastumast.
Nood erinevused võivad muuta isegi organismi elementaarseid talitlusi. Kinolinal verd või vägivalda nähes hakkab enamikul inimestest süda kiiremini lööma, hingamine sageneb ja peopesad hakkavad higistama.
Psühhopaadil ilmneb vastupidine reaktsioon — ta muutub rahulikumaks. Kipnisi osutusel aitab see omadus psühhopaatidel olla kartmatud ja käituda riskantselt. Nad ei karda oma tegude tagajärgi.