Üks eestlaste jaoks väga tähtis mees, arst ja ülikooli eesti keele õppejõud, kes tegi algust “Kalevipoja” kirjutamisega, aga kelle töö varajane surm katkestas aastal 1850 – Friedrich Robert Faehlmann – on kirjutanud värsid:
Ükskord oli üks mees. Ta sündis, kosis ja suri.
Enam me temast ei tea.
Aga ta oli üks mees.
Tõepoolest - miks me sellest mehest midagi ei tea? Sellel mehel puudub ELULUGU.
Ometi on eestlaste elulugusid kirja pandud juba 18. sajandil. Kahjuks küll üksikuid, aga met-sast saame aimu ka üksikuid puid vaadeldes.
Üleeelmise sajandi keskel 1850. aasta paiku elanud eestlastest teame juba üsna palju - teame Koidula, Jakob Hurda, lauluisa Kreutzwaldi ja teiste elusid , aga meil napib teadmisi kõige tavalisema talumehe ja veel enam talunaise elu kohta. Mida nad mõtlesid ja tundsid, millest unistasid, mida lootsid?
Miljon eestlast- see võiks olla miljon elulugu.
Elulugude arhiivis, millega alustati aastal 1990, on ümmarguselt kolm tuhat elulugu, üldse kokku võiks kõigi muuseumide peale kokku olla talletatud umbes viis tuhat omaelulugu, ja vähemalt sama palju elulugusid.
Aastal 2000 ilmus Eestis raamat pealkirjaga “Eesti rahva elulood “.
Selle koguka teose kolm osa sisaldavad igaüks viiekümne erineva eestlase elulood, nii nagu igaüks on ise seda jutustanud.
Eesti elulood on meie lugu ja meie aruanne tulevikule.
Kes olid 21. sajandi eestlased? Mida nad oskasid? Kuidas nad elasid?
Eesti Vabariigi loomisest möödub peagi sada aastat.
Ühendus Eesti Elulood Tartus kuulutab 2015. aasta lõpus veel kord välja ülemaailmse elu-loovõistluse “Minu ja mu lähedaste elu muutuvas maailmas”.
Paremad elulood ilmuvad Eesti rahva elulugude IV köites, kõik elulood säilitatakse elulu-gude arhiivkogus Kirjandusmuuseumis Tartus
Eesti kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
Tartu
rutt@kirmus.ee
Estonian Life Stories
Amazonis peaks see olema veel kättesaadav
Missugune on eestlase elulugu?
Üks eestlaste jaoks väga tähtis mees, arst ja ülikooli eesti keele õppejõud, kes tegi algust “Kalevipoja” kirjutamisega, aga kelle töö varajane surm katkestas aastal1850 –Friedrich Robert Faehlmann – on kirjutanud: värsid:
Ükskord oli üks mees. Ta sündis, kosis ja suri.
Enam me temast ei tea. Aga ta oli üks mees.
Tõepoolest - miks me sellest mehest midagi ei tea. ? Sellel mehel puudub ELULUGU.
Ometi on eestlaste elulugusid kirja pandud juba 18. sajandil. Kahjuks küll üksikuid, aga met-sast saame aimu ka üksikuid puid vaadeldes.
Üleeelmise sajandi keskel 1850. aasta paiku elanud eestlastest teame juba üsna palju - teame Koidula, Jakob Hurda, lauluisa Kreutzwaldi ja teiste elusid , aga meil napib teadmisi kõige tavalisema talumehe ja veel enam talunaise elu kohta. Mida nad mõtlesid ja tundsid, millest unistasid, mida lootsid ?
Miljon eestlast- see võiks olla miljon elulugu.
Elulugude arhiivis, millega alustati aastal 1990, on ümmarguselt kolm tuhat elulugu., üldse kokku võiks kõigi muuseumide peale leida umbes viis tuhat omaelulugu.
Aastal 2000 ilmus Eestis raamat pealkirjaga “Eesti rahva elulood “.
Selle koguka teose kolm osa sisaldavad igaüks viiekümne erineva eestlase elulood, nii nagu igaüks on ise seda jutustanud.
Eesti elulood on meie lugu ja meie aruanne tulevikule. Kes olid 21. sajandi eestlased? Mida nad oskasid? kuidas nad elasid?
Me ei taha jääda tundmatuks nagu see mees, kes sündis, kosis ja suri
Eesti Vabariigi loomisest möödub peagi sada aastat. Ühendus Eesti Elulood Tartus kuulutab 2015. Aasta lõpus veel kord välja ülemaailmse eluloovõistluse “Minu ja mu lähedaste elu muutuvas maailmas”.
Paremad elulood ilmuvad Eesti rahva elulugude IV köites, kõik elulood säilitatakse elulugude arhiivkogus Kirjandusmuuseumis Tartus
Eesti kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
Tartu
KAS Te teadsite, et valik eesti elulugusid on inglise keeles ilmnud Budapestis?
Estonian Life Stories
Amazonis peaks see olema veel kättesaadav