Meie kultuuriliste ürituste ülikülluses jäi tähelepanuta huvitav muusikaline sündmus — Mitmekultuuriline kooride kontsert Torontos 10. märtsil Cardinal Carter Academy for the Arts aulas. Ingliskeelsel kavalehel kannab kontsert nimetust „Singing together: A celebration of choral music through different cultures.“

Idee algatajaks oli Toronto itaalia koori Coro San Marco dirigent Daniel Colla 1995. aastal. Alustati viie kooriga. Sel aastal oli osalevaid koore üheksa (kontserdil esinemise järjekorras): hiina, uraina, eesti, armeenia, saksa, austria, filipiini, horvaatia ja itaalia koorid. Eestit esindas Estonia Koor Margit Viia-Maiste juhatusel.

Hästikoostatud kavalehel oli iga koori kohta lühike kirjeldus. Estonia Koori tutvustati järgmiselt: „Estonia Koori asutas dr. Roman Toi a. 1976. Koor on tegutsenud aktiivselt Kanada multikultuurilisel taustal. Koori repertuaar koosneb traditsioonilistest eesti lauludest ja ka nüüdisaja eesti ja kanada heliloojate loomingust. Peale Toronto on koor esinenud ülemaailmsetel Eesti Päevadel Stockholmis, Melbournes, New York'is, samuti Vancouveris ja San Franciscos. Jõuludel 1985 esindas Estonia Koor Kanadat Petlemmas, lauldes seal Sõimeväljakul. Koor sooritas esimese laulureisi Eestisse 1990, seejärel veel 1994 ja 1999, kus lauldi kaasa enam kui 25.000-tuhandelises kooris laulupidudel Tallinnas. Alates 1996. aastast on Estonia Koori dirigendiks Margit Viia-Maiste.

Kavaleht sisaldas ka kõigi esitatud laulude lühikese sisukokkuvõtte. Estonia Koor esitas neli laulu: Laulu mõju (rahvalaul, sdn. R. Toi), Meie elu (rahvalaul, sdn. A. Männik), Ei saa mitte vaiki olla (M. Härma) ja Kangakudumise laul (Ed. Oja). Koorijuht oli koostanud kava meisterlikult: lüürilised ja ilutsevad vaheldusid hoogsamatega. Koor paistis silma oma eriti hea häälekvaliteedi ja ühtesulavusega. Pianod oli imepehmed ja nauditavad. Estonia Koor oli üks säravamaid pärle pikas kooride kees. Imetlust pälvisid me rahvarõivad. Nimetaksin siin, et allakirjutanu ei laulnud seekord kaasa koori ridades, kuigi ta on, jah, Estonia Koori liige.

Kiitust pälvivad kindlasti itaalia Coro San Marco ja austria Forget-Me-Nots. Itaalia koor oli võimas ja eriti hea fortedes. Austria kooril oli haruldane kõla, noored hääled helisesid ja nad laulsid nõnda, nagu meiegi koorid siin vanasti — peast.

Sellel kontserdil tuli selgesti ilmsiks keele osatähtsus laulus. Hiina keeles tundub olevat palju lühikesi sõnu nagu haamrilööke, mis ei soodusta helilist voolavust. Kaashäälikute rohkus inglise keeles raskendab samuti muusikalist väljendust. Kauneimana kõlasid sellel kontserdil laulud itaalia, austria, saksa ja eesti keeles. Oli tõepoolest huvitav elamus tutvuda üheksa rahvuse erineva kooriloominguga. Väga arvuka kuulajaskonna hulgas oli meie suureks rõõmuks ka me vastne aupeakonsul Laas Leivat abikaasa Elleniga.

Kontserdi lõpuks esitasid kõik koorid koos võimsalt kolm pala: Gloria I osa (A. Vivaldi), The Heavens are Declaring (L. van Beethoven) ja Common Ground (William Candy), viimane neist maailma esiettekandes. See laul kujunes nagu kontserdi motoks sõnadega: „We all stand on common ground, with a voice that's clear and strong. We can sing most anything and have a common bond.“ Umbes nii, et üksteisega ühendab meid inimlikkus. Need on sõnad, mis sobivad hästi iseloomustama Kanada tolerantset, mitmekultuurilist ühiskonda.

Märkmed: