Mitte-eestlaste hoiakud on aastaga märgatavalt kriitilisemaks muutunud, nimelt on toetus euro kasutuselevõtule eelmise uuringuga võrreldes langenud 36 toetusprotsendilt 23 protsendile. Samas on eestlaste hulgas toetus samal ajal kasvanud 56 protsendilt 59 protsendile.
Euro kasutuselevõttu toetab kokku 47 protsenti Eesti elanikkonnast. Euroopa ühisrahale on vastu 41 protsenti elanikest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Võrreldes eelmise küsitlusega on toetuse üldine määr just mitte-eestlaste suhtumise tõttu mõnevõrra langenud - 2008. aasta detsembris toetas eurot 50 protsenti elanikkonnast.
Euro pooldajad väitsid oma seisukohta põhjendades, et euroga on lihtsam reisida, kaupu osta ja arveldada. Samuti leidsid nad, et ühine rahasüsteem ja ühisraha on kasulik ning otstarbekas. Veel ütlesid ühisraha toetajad, et euro loob kindlustunde ja annab võimaluse Eesti majanduse arenguks.
Põhiliseks argumendiks, miks ollakse euro vastu, on hirm elatusaseme languse ja hindade tõusu ees - nii leidis 30 protsenti vastuolijatest.
Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul on oluline, et tarbijad ei hakkaks eurole ülemineku eel kartma hinnatõusu.
"Hinnaküsimus võib olla emotsionaalne ja oluline. Me mäletame Euroopa Liiduga liitumist. Peaaegu tundus, et meil jääbki euroliitu minemata, sest suhkur läheb kolm korda kallimaks," sõnas ta tänasel pressiüritusel.
2009. aasta novembrikuu seisuga püsib toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu stabiilselt kõrgel tasemel: seda toetab 81 protsenti elanikest. Toetus on püsinud enam-vähem samal tasemel - üle 80 protsendi - viimase kolme aasta jooksul.
Riigikantselei tellimusel eelmise aasta lõpus tehtud uuringu eesmärk oli mõõta toetust euro kasutuselevõtule Eestis ning kuulumisele Euroopa Liitu. Ühtlasi paluti vastajatel tuua spontaanselt põhjendusi, miks nad pooldavad või ei poolda ühisrahale üleminekut.
Aivar Pau