Parvlaeva Estonia uppumist oleks saanud vältida, väidavad sellel nädalal Rootsis ilmuva raamatu «Protokollet» autorid Susanna Popova ja Mats Holm, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Raamatus tunnistab Rootsi mereohutusdirektor Bengt-Erik Stenmark esimest korda, et ta oleks takistanud laeva minekut merele, kui ta oleks sel päeval telefonitsi kättesaadav olnud. «Kui ma vaid oleks Ake Sjöblomi kõne kätte saanud, kui ta vaid oleks mulle selle info andnud, mis protokollis kirjas, oleks ma loomulikult Estonia merelemineku peatanud,» ütles Stenmark ajalehele Svenska Dagbladet.

Mõni tund enne Estonia viimast reisi inspekteerisid laeva kaks Rootsi merendusameti ametnikku. Peainspektor Ake Sjöblom ja inspektor Gunnar Zahlee olid Tallinnas ja korraldasid Eesti kolleegidele õppust.

Õppuse ühe osana korraldati Estonial kontroll, mille käigus avastati laeval 14 puudust.

Vigase visiiri tõttu võis vesi laeva pääseda, autoteki luugid olid avatud ja peaaegu kinniroostetanud ning oli näha, et neid polnud kaua suletud.

Sjöblom koostas protokolli, kusjuures viis puudust olid nii tõsised, et neile anti kood 17, mis tähendab, et need tuli kapteni vastutusel enne mereleminekut korda teha.

Kuna vigu oli võimatu nii kiiresti parandada, oleks Estonia pidanud sadamasse jääma. Sjöblom andis inspektsiooniprotokolli laeva peatüürimehele ja informeeris teda tagajärgedest. Laeva meeskond oli aga hoolimata protokollist valmis merele minema. Sjöblom helistas oma ülemusele, mereohutusdirektor Stenmarkile, kes oli sel ajal Islandil konverentsil ja seetõttu oma mobiiltelefoni välja lülitanud.

Raamatus ütleb Stenmark, et kui ta vaid oleks teadnud, millises seisukorras laev oli, oleks ta peatanud laeva sadamast väljumise.

Märkmed: