Juri Toomepuu

Mõlgutades mõtteid meie sünnimaast koos venna Tõnuga, muutusid need järjest murelikumaks. Ega see vist teisiti saagi olla inimestel kes Eesti ja eestlaste tuleviku pärast õigustatud muret tunnevad. Vend Tõnu saatis mulle lohutuseks lisatud kuulsa poeemi. Tõlkisin selle ajaviiteks eesti keelde. Lisasin ka ingliskeelse originaali, lootuses, et mõni minust osavam sõnasepp mu tõlget parandab.
Üksildus
by Ella Wheeler Wilcox, tõlkinud Jüri Toomepuu
Naera, ja kogu maailm naerab sinuga,
Nuta, ja sa nutad üksinda.
Kurblik maa saab rõõmu laenuks võtta,
Aga murega ta kogu oma kamara saab katta.
Laula, ja su laulust mäed ja orud rõkvad,
Ohka, ja su ohkeid tuuleiilid matvad.
Lustilised hääled rõõmust vastu kajavad,
Murelikud eemaltõukvat hooldust vajavad.

Rõõmusta, ja paljud sinu seltsi otsivad,
Leina, ja nad peatselt selja pööravad.
Täis mõõtu tahavad nad võtta sinu rõõmudest.
Aga vajadust ei tunne nad su hädadest.
Ole rõõmus, ja sul ei puudu sõpru.
Ole kurb ja peatselt haituvad nad õhku.
Iga käsi küünib sinu hõrkja veini kappi,
Aga üksi rüüpama pead elu kibedamat sappi.

Pidutse, ja su maja naerusuised sõbrad täitvad,
Paastu, vaikselt sinust eemale nad hoidvad.
Edukalt sa käsi ulata, et hästi elada,
Suremisega ei saa sind keegi aidata.
Ruumi küllalt lustilaudades, me teame,
Neil kes kuuluvad me ühiskonna tippu.
Aga üksikhaaval läbima me peame,
Valust pakitsevat elukitsikuste kadalippu.

Solitude
by Ella Wheeler Wilcox
Laugh, and the world laughs with you;
Weep, and you weep alone;
For the sad old earth must borrow its mirth,
But has trouble enough of its own.
Sing, and the hills will answer;
Sigh, it is lost on the air;
The echoes bound to a joyful sound,
But shrink from voicing care.

Rejoice, and men will seek you;
Grieve, and they turn and go;
They want full measure of all your pleasure,
But they do not need your woe.
Be glad, and your friends are many;
Be sad, and you lose them all,—
There are none to decline your nectared wine,
But alone you must drink life’s gall.

Feast, and your halls are crowded;
Fast, and the world goes by.
Succeed and give, and it helps you live,
But no man can help you die.
There is room in the halls of pleasure
For a large and lordly train,
But one by one we must all file on
Through the narrow aisles of pain.

Märkmed: