Öeldu häiris tugevalt rootslasi, eriti töötuid, kodutuid ja üksikemasid.
Ajakirjanduses leiti, et kuningal pole sobiv moraali lugeda rahvale, sest seesama rahvas koosneb maksumaksjatest, kelle raha läheb tema enda ja kuningakoja ülalpidamiseks.
Võib-olla pidas kuningas oma kõnes silmas tavalist rootslast ehk svenssoni, keda ta kahtlustab Rootsi sotsiaalkindlustus-süsteemi petmises? Ometi pole kuningal õigust selliseid etteheiteid teha, sest kogu avalik võim kuulub rahvale ehk nendelesamadele svenssonitele.
Arvatakse ka, et kuningas Karl Gustaf, kes vastutab Rootsi maine eest, peaks rohkem silma peal hoidma oma laste pidutsemistel ja nendest pidudest osavõtvatel laisavõitu poiss-sõpradel, kuna need peod ei tõsta kuidagi kuninga mainet rootslaste silmis.
Sotsiaaldemokraatide programmis on juba alates 1911. aastast peale olnud nõue kaotada Rootsis monarhia ja kehtestada vabariiklik kord. Ometi toetab enamus rootslasi siiani endiselt monarhiat, ehkki sotsiaaldemokraadid, vasakpoolsed ning keskkonna- ja liberaalse rahvapartei esindajad Rootsi parlamendis on vabariikliku valitsemiskorra kehtestamise poolt. Ainult moderaatide ehk mõõdukate partei esindajad parlamendis on enamuses monarhia säilitamise poolt. Rootsi parlamendis on praegu monarhia säilitamise poolt 163 saadikut ja vabariigi kehtestamise poolt 167.
Rootsi parlamendi liige, sotsiaaldemokraat Mikael Damberg arvab, et tuleval kevadel tuleb parlamendis arutlusele tema ettepanek kaotada Rootsis monarhistlik valitsemis-süsteem, mida on viimasel ajal kõvasti kritiseeritud.
Kuningakoja informatsiooni- ja pressisheff Elisabeth Tarras-Wahlberg märkis juhtunu kohta, et ta ei mõista käimasolevat kuningavastast aktsiooni, kuna kuningas ei kritiseerinud ju kedagi isiklikult.