Linnutee galaktika mõnede planeetide pinnas võib Princetoni ülikooli astronoomide sõnul sisaldada tihedat teemantkihti, vahendab Reuters.

Meie päikesesüsteemis teemantplaneete küll ei eksisteeri, kuid teiste meie galaktika tähtede ümber tiirlevate planeetide pinnases võib olla piisavalt süsinikku teemantkihi moodustamiseks, ütles Princetoni astronoom Marc Kuchner eile ajakirjanikele.

Kuchneri sõnul on sellist liiki planeetide areng kulgenud oluliselt erinevamalt võrreldes Maa, Marsi või Veenuse arenguga, mis on formeerunud eelkõige räni ja hapniku ühendist.

Süsinikplaneetide kujunemine sarnaneb Kuchneri sõnul rohkem meteoriitide omale.

Kui arvatavalt planeetide tekke aluseks olev gaas sisaldab liigselt süsinikku või liiga vähe hapnikku, moodustuvad süsinikühendid nagu näiteks grafiit, rääkis Kuchner Päikesesüsteemi väliseid planeete käsitleval konverentsil Colorados.

Kondenseerunud grafiit võib süsinikplaneetide pinnases omakorda tugeva rõhu survel teemandiks formeeruda. Kuchneri hinnangul võivad kõnealuste planeetide pinnase teemantkihid olla kuni mitme kilomeetri paksused.

Süsinikplaneedid koosnevad peamiselt karbiididest ehk süsiniku ja räni ühenditest, kuid astronoomide sõnul võib neil olla ka tuum ja atmosfäär.

Üks võimalik süsinikplaneetide asukoht on teadlaste sõnul galaktika keskosa lähedal, kus tähed sisaldavad rohkem süsinikku kui päike.

Ühtlasi muutub galaktika vananedes üha süsinikurikkamaks ning põhimõtteliselt eksisteerib võimalus, et kauges tulevikus on kõik planeedid süsinikplaneedid, märkis Kuchner.

Märkmed: