Seekordne koguduse sünnipäev Montrealis oli mitmepalgeline. Vaatamata krõbedale külmale ja lumistele teedele, koguduse liikmete kõrgele vanusele ning praegusele kirikuskäijate tagasihoidlikule keskmisele arvule (30), tuldi ühise perena kokku oma kirikusse, meenutamaks Jaani koguduse sündi 9. jaanuaril 1949 tollases Montreali saksa kirikus eesotsas koguduse looja, õp. Karl Raudsepaga. Osalenud olid peamiselt noored naised, majaabilised uues maailmas. See oli kui koondis, millest sai kogudus alguse.
Koguduse ajaloo võib jagada sümboolselt kolme faasi. Esiteks noorusaeg, aktiivne kasvuaeg kuni aastani 1954. Kogudus rajati E.E.L.K. põhikirja alusel täiskogu koosolekuga sügisel 1951 ning sai perekonnaseisuameti õigustega juriidiliseks üksuseks kevadel 1952.
Koguduse noorusaeg lõppes oma kiriku ostmisega novembris 1954, mil liikmete arv ületas 400, ning algas täiskasvanu aeg. Leiti sobiv kirikuhoone, ning vajaliku rahasumma, $ 45.000 pani kogudus kokku annetuste ja kingitustega. Oma kirikus kasvas kogudus ja arenes tegevus. Edukalt tegutsesid raamatukogu, naisring, pühapäevakool, orkester, margiring ja kirikunoored, toimusid piiblitunnid. Pastoraat osteti 1973. a. 1218 liikmega jõudis kogudus haripunkti 1959. a. Siis algas aeglane langus, tingituna osaliselt Quebeci sisepoliitilistest vooludest ning juurdekasvu puudusest.
Aasta 1977 tähistab koguduse kui täiskasvanu perioodi lõppu kahel põhjusel. Koguduse looja ja hingekarjane, praost Karl Raudsepp seati E.E.L.K. konsistooriumi poolt piiskopiks kevadel 1977. Juba varasügisel 1976 oli Jaani kogudus valinud oma uueks õpetajaks Heino Laaneotsa Inglismaalt, kes asus oma ametikohale jaanuaris 1977. See sündmus tähistas ka tollase 550-liikmelise koguduse küpsusaja algust. Oleme tänulikud, sest õp. Laaneots oli õige mees õigel kohal ja õigel ajal. Aastate ja elukogemuste poolest küps kogudus ning õpetaja, kes on realistlik teoloog, mitte fundamentalist ega reformaator, leidsid üksteises sügavat rahuldust, mis garanteeris positiivse koostöö. Kogudusel on hetkel 131 liiget.
Koguduse 60. sünnipäeva koosviibimine 25. jaanuaril algas jumalateenistusega, kus teenis abiõpetaja Kyllikki Pitts. Tema jutlus puudutas tänapäevast muutuste, muudatuste ja murede maailma, mida ta võrdles jumalariigi kindluse, muutumatuse ja lootusega. Peale jutlust esitas Pia Ajango viiulil Fritz Kreisleri Melodie C.W. Glücki ooperist Orpheus and Eurydice, misjärel pühitseti ametisse nõukogu 2009. aastaks. Peale teenistust mindi kirikusaali, kus ootas naisringi poolt kaetud laud.
Avapalve pidas õp. Laaneots, kes teatas, et peale 32-aastast koguduse teenimist jääb ta pensionile ja et õp. Kyllikki Pitts võtab üle koguduse teenimise täisajaliselt. Õp. Laaneotsa töö tulemus – tema 32 aasta jooksul peetud jutlused – on koondatud 15 köitesse, kokku ca 1500 lehekülge. Neid jutluste kogusid on saadetud Eestisse ja siinseile koguduse liikmeile, kes kirikus käia ei saa või elavad Montrealist eemal. Loodetavasti leiavad köited ka tee Eesti raamatukogudesse.
Järgnevalt kõneles nõukogu abiesimees ja sekretär Innar Teose, andes edasi 80. sünnipäeva õnnesoove nõukogu esimehele Henn Paabole, kes on töötanud ennastsalgavalt koguduse nõukogus 24 aastat, viimased 16 aastat esimehena. Kõnedele järgnes viiulipala Pia Ajangolt, J. B. Accolay Concerto No.1 in A minor, klaveril Mariana Muscaliuc.
Lõppsõnas meenutas Mati Oder oma kõrgele vanusele vaatamata selgelt ja elavalt koguduse sündi 60 aastat tagasi. Olles saabunud Rootsist Kanadasse 1949. a. kalapaadil Astrid, ilmus peaaegu terve paatkond, 36 inimest, Jaani koguduse asutamiskoosolekule 9. jaanuaril 1949. Eriti selgelt mäletab Mati, et koosolekul osalesid eranditult noored inimesed. Hetkel on koguduse keskmine vanus 74 aastat. Sellele vaatamata on kogudus elujõuline nii vaimselt, füüsiliselt kui ka majanduslikult. Tänulikus ja sõbralikus meelsuses lauldi lõpulauluks „Õnnista ja hoia!“.
Montreali Jaani Kogudus 60
Eesti kirikud | 13 Feb 2009 | Ralf KallEesti Elu
Eesti kirikud
TRENDING
