Montreali Jaani koguduse loomine sai teoks jaanuaris 1949 esimese jumalateenistuse näol, kui ligi 200 kaasmaalast oli kogunenud Montreali saksa kirikusse. Teenistuse pidas õpetaja Karl Raudsepp (piiskop 1976), kes oli samal hommikul Montreali jõudnud. Need on olud, mis ilmestavad koguduse loomise tõsist vajadust. Tõsine vajadus omakorda omistab püsiva aluse. Nii tervitas peapiiskop Joh. Kõpp Jaani kogudust tema 10. aastapäeva puhul: „Issand ütleb, taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi mitte.“ (Matt. Ev. 24,35)
23. jaanuaril 2011 pühitses Montreali Jaani kogudus oma 62. aastapäeva. Aastal 1959 oli Jaani koguduse tegevliikmete üldarv 1218 ehk 4/5 eestlastest Montrealis. Hetkel on see vaevalt üle 100. Aga nii kirjutab õpetaja Karl Raudsepp koguduse 25. aastapäeval: „Kogudus on elav üksus, nagu ookean, mis pole kunagi vaikne. Jumala vaim ei lase kunagi jääda elul seisma.“
Koguduse 62. aastapäeva pühitsemine oli suursündmus, mille kavas oli nõukogu pidulik ametisse õnnistamine ning jutlus külalisõpetaja, Hamiltoni praost Hannes Aasa poolt. Teenistus algas koguduse õpetaja Kyllikki Pittsi pühakirja lugemisega (Jesaia 9:1-4): Issand on mu valgus ja mu päästja, keda siis peaks ma kartma? Praost Aasa tõi tervitusi Hamiltoni, Toronto ning Vancouveri õpetajailt ning puudutas enda osalemist kirikute ühinemistöös, kus küll vaidlusi palju, kuid mainides, et ka see on Jumala and, millega ta on meid valgustanud ning ilma milleta ei saaks me olla oma õnne sepad. Jutlusele järgnes lahkunute mälestamine ning 2011.a. nõukogu õnnistamine ja armulaud õpetaja Pittsi ja praost Aasa toimetusel.
Aastapäeva pühitsemise seltskondlik osa toimus kiriku saalis, kus naisring pakkus suurepärase eine, kohvi ja kooke. Avasõna ütles nõukogu esinaine Anne (Raudsepp) Altosaar, väljendades heameelt praost Aasa külaskäigu üle, ning ühenduses koguduse sünnipäevaga tervitas koguduse organisti Karl Raudseppa, kes pühitses oma 60.a. sünnipäeva ja kes on ligi 40 aastat töötanud koguduse heaks. Õpetaja Aasa soovis oma lauakõnes jõudu nõukogule ning põhjendas EELK ja E.E.L.K. ühinemise vajadust avatud südame ning usaldusega kodukiriku vastu. Ühinemine teeb rõõmu, olles saavutatud koostöö ja läbirääkimistega, aga ka lahkhelide lahendamisega, kõik Jumala valgustuse tähe all.
Jaani kogudus on kogemas renessanssi nõukogu näol, mille pidulik õnnistamine oli üks aastapäeva kõrgpunkte. Nõukogu esinaise Anne (Raudsepp) Altosaare energilisel juhtimisel esindavad pooled nõukogu liikmeist nüüd nooremat töörõõmsat naissugu. See on saavutus, mille läbiviimist on vahest peetud võimatuks. Kogudus on üks elav üksus nagu ookean. Nõukogu on näidanud initsiatiivi ja teinud juba palju tööd nii koguduse vaimse kui ka füüsilise külje heaks. Kiriku katus on uuendatud tervenisti, talgutena korrastati seltskondlikud ruumid, köök jm.
Koosviibimine lõppes Innar Teose poolt avaldatud tänuga naisringi edukale köögitoimkonnale ning traditsioonilise lauluga „Õnnista ja hoia“. Elamusterikas sünnipäev tiivustas usku koguduse ilusasse tulevikku.
