Eesti Maja kohvikus olid hiljuti koos Toronto eesti noortejuhid ja kohal oli ka Ly Lehmets oma suure raamatuga — Eesti mälestussambad sõnas ja pildis tiitliga „Kivid kõnelevad“. Ta oli pakkinud 700 eksemplari uut raamatut kodumaale saatmiseks ja mõnisada oli mõeldud jagamiseks väliseestlaste ühiskonnale.

Raamatu kaal on aukartustäratavalt kõrge. Autor ütles, et raamatu koostamisega on ta tegelenud tosin aastat, olles selle aja jooksul kuulnud kodumaa pinnal mälestuskivide kõnelemist; aastad on mõistetavaks muutnud selle sisu, suuruse ja tähenduse.

Mitukümmend aastat tagasi ilmus Ly Lehtmetsalt ingliskeelne uurimus saunakultuurist, mis oma ringkonnas tähelepanu äratas. Nüüd oli autor ise Torontos ja jagas välja oma kaalukat raamatut, mille juures ta on töötanud monumendiehitajana, käies kaamera ja sulega iga objekti juures või leides abilisi, kes neid Eesti monumentide maastikus püüavad avastada — kõiki polnudki varem kaardistatud, mis nüüd peaks küll olema päris põhjalikult tehtud. Ta on kohtunud paljude inimestega, hankinud lisaandmeid, püüdnud metsapadrikuist metsavendade kunagised asukohadki leida.

Kaameratöö kohta ütles, et ta pole professional — enamus monumentidest Eestis on oma „kannatusteekonna“ läbinud. Autor vabandab ka, et ta pole kirjanik, kuid on selle raamatu kokku pannud ja kuna fotod üksi võiksid liiga asjalikuks jääda, on ta lisanud nende kõrvale luulevärskust.

Ly Lehtmets märgib viitematerjali juurde, et raamatud, kust lisamaterjal võetud, on kõik tema kodusest raamatukogust, ka kõik luuleraamatud. See on olnud vägagi suur töö, sest monumentide koguarv lisaks Vabadussõja ausammastele on ligi paar tuhat. Ta lisas tunnustavalt, et abikaasa Harri Lukk on olnud talle abiks, ja nüüdki olid nad mai algusest koos reisil.

Autor rääkis oma kogemustest monumentide otsimisel, mis polnud alati kergesti kättesaadavad. Eestis olid maainimesed ääretult vastutulelikud, teda viidi otse kättpidi metsavendade haudade juurde.

Huvi raamatu vastu on suur ka kodumaal. Virumaal tänasid noored kaitseliitlased raamatu eest ja küsisid, kas saaks seda veel ka teistele poistele andmiseks. Tallinnas esitleti raamatut Kuku raadiosaates. Peamine eesmärk ongi, et eestlased saaksid teadlikuks oma rahva patriootlikust tundest ja tänumeelest võitlejate vastu.

Autori sõnul on monumendid raamatusse koha saanud tähestikulises järjekorras. Siiski on Saaremaa ja Hiiumaa saanud omaette kirjelduse. Ka on igale ausambale antud selle elulugu, seotus Vabadussõjaga ja „ülestõusuga“, mille juurde autor on lisanud ka oma kommentaare, kuna meie ausambad on saanud poliitilise ilmingu.

Lõpus ta tutvustab oma elulugu alates sünniga raudteerongis, rääkides doktorikraadi saavutamisest ja USA sõjaväes koloneliks saamisest. Hiljem on ta kaksteist aastat elanud mõtetega Eesti monumentide juures, tegeledes nende avastamisega, ehitades lisaks veel üht ausammast nende kõigi üheks raamatuks koondamisega.

Ly Lehtmets märgib, et „Eesti rahva ajalugu on olnud minu ümber ja see on rikkalik vabaduse vaimust. See on laienenud ka väliseestlastele, mida siinsed mälestustahvlid tõendavad“.

Märkmed: