23.04. möödub 668 aastat Harju sõjast, mida vallutajad nimetasid Jyriöö ylestõusuks. Sajandite jooksul on langenud paljud esivanemad, kaitstes meie maad vallutajate ja hiiehävitajate eest. Syydakem karjalaskepäeval nende mälestuseks ja auks lõkked kõikides Maavalla kylades ja linnamägedel.
Tuli soojendab meid samamoodi kui esivanemaid ning lõkkesuits annab tervist. Meenutagu iga syttinud lõke ja tõrvik meile vallutajatega peetud sõdades syytult langenud maarahva mehi, naisi ja lapsi ning nende muistses vabadussõjas antud vannet: Kuni on kasvõi yks põlvepikkune poisike ... Meest sõnast, härga sarvist, ytleb vanasõna.
Esivanemate minevikus peetud võitlust ning kannatusi meeles pidades oskame paremini hoida oma maad, inimesi ja pyhapaiku. Hoides au sees eivanemate tavasid ja tarkust, hoiame oma rahva elujõudu ja väge.
Tallinlased on oodatud Jüriöö parki, kus
seda ajaloolist sündmust tähistatakse traditsioonilise piduliku koosviibimise ning lõkkesüütamisega Jüriöö pargis.
Kutsutud külaliste pidulikule vastuvõtule Susi hotellis järgneb tule süütamine ja kontsert Jüriöö pargis, traditsiooniliselt jõuab tuletungal Jüriöö parki ratsanike saatel. Tseremoonia algab kell 19.45, tuli süüdatakse kell 20.
Tallinna linnavalitsust esindab tseremoonial abilinnapea Kalle Klandorf. Tseremoonial osalevad Vahipataljon, Kaitseliidu Tallinna Malev, Kodutütred ja Noorkotkad, vabadusvõitlejad ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindajad. Esmakordse annavad ühiskontserdi Inseneride Meeskoor, Kaitseväe orkester ja Eesti lõõtspillimängijad.
Jüriöö ülestõusu mälestuseks süüdatakse lõke Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus keskpäeval läidetud ja Tallinna toodud tulest.
Peale piduliku osa lõppu on linnarahvas oodatud hotell "Susi" õuele sõdurisuppi maitsma.
Ürituse korraldab linnavalitsuse ning Lasnamäe linnaosa valitsuse toetusel MTÜ Jüriöö Park.
Jüriöö ülestõusu aastapäeva tähistamise traditsioonile pandi alus 1995. aastal, ühtlasi oli see kõigi Eesti vabaduse eest võidelnute memoriaalpargi rajamise alguseks. Peterburi tee ääres asuvast Sõjamäest, mis oli Jüriöö ülestõusu alguspunktiks praeguseks Tallinna aukodaniku Jüri Uppini eestvõttel kujundatud suurejooneline tseremoniaalkompleks.
Ajaloo allikates on Eha Metsalliku sõnul 1343.a. peetud vabadussõja kohta kõige
usutavamad lood eelmise wabariigi aegses kirjanduses:
Eesti kirjanduse seltsi kuukiri 1925 Nr. 11
Näiteks. Dr. med. J. Luiga " Eesti vabadusvõitlus 1343 -1345 ( Tallinn
1924......180 lehekülge)
Lk. 44/45 vassimised ja võltsimised, mida ordu olevat ette võtnud ajaloo -
allikate kallal. Umbes samal ajal, kus Stokholmis ja Riias põlesid vanad dokumendid, mis oleksid endiste sündmuste peale tõelist valgust heitnud, põles ka Moskvas 1626.....arhiiv..., mis oleks heitnud õiget valgust vanemasse Eesti ja Novgorodi ajaloosse.....
Jäid järele vaid sel ajal sihilikult " ümbertehtud" vanad kroonikad. On arusaadav ja põhjendatud umbusk allesjäetud dokumentide kohta.
Ei ole kahtlust, et Luiga ka Renneri kroonikat seesuguseks" ümbertehtuks"
peab. Ta heidab oma raamatus umbes 20 x ette sihilikku vassimist ja võltsimist. jne.
Objektiivset pilku " Harju mässusse" käsitluse jaoks on materjali ammutada
kaduma läinud n. n. Hoeneke Riimkroonikast, millest meile säilinud vaid ordu käsilase Renneri ümbermoonutus.
Hoeneket peab Luiga objektiivsemaks ja " eestisõbralikumaks".
Ordu "advokaadi" Renneri proosajutustaja , kus Hoeneke Riimkroonika tehti ümber ordule kasulikuks. Lk. 108
lk.. 157 näiteks. Eesti kuningate kroonimine, kus Renner laseb paista
mõnitavat tooni ja "jungferi kroonid olla röövitud saksa mõisatest" jne.
Isik, kes jälle Luigat arvustab, ütleb, et Riimkroonikas on need sõnad riimi
tõttu sisse toodud " pähe" ja " röövitud" ( welche se gerovet hetten, up ore
hovet....")
Harju mässu ajal ja selle tagajärjel rahva hävitamist, langenud, tapmised
tervel maal 30 000 kuni 39 000 ......Hoeneke järgi langenud.....arvatakse, et
üle poole tollasest elanikkonnast....sakslasi- ordu kaotas 1343-1345
........1800 ringis.
Mahtra sõjas langes 100 .....ja kui palju sellest räägitakse ning kui kõrgelt
hinnatakse!
Niipalju, siis kroonikatest, allikatest jms. ning meilt varastatud ajaloost ning anastatud pühadest.
Loitku ja lõõmaku Maavallas Vabaduse leegid!
Möödub 668 aastat Harju sõjast. Süüdakem lõkked esivanemate mälestuseks TMS (3)
Eestlased Eestis | 23 Apr 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Autor eksib. Täpselt vastupidi on, baltisakslased nimetasid seda Harju mässuks ja eestikeelne ajalookirjandus Jüriöö ülestõusuks.
Kena, et maausulised katoliiklasi austavad.
Ülestõusu eemärk oli vabaneda Saksa ordu ülemvõimu alt ja liituda Põhjalaga.
Eestlased Eestis
TRENDING
