Samas mõistetakse hukka N. Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivpoliitika ning nende isikute tegevus, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast. Avalduse täistekst on võrgulehel: http://www.riigikogu.ee/index.....
Eelnõu arutelul ütles riigikogu liige Marko Mihkelson, et sellega avaldatakse moraalset tänu kõigile kodanikele, kes võitlesid okupatsiooniaastatel Eesti riigi taastamise nimel. Mihkelsoni sõnul on Eesti riigil suur moraalne auvõlg nende ees, kes on oma riigi eest võidelnud, riskinud ja kannatanud. Võlg, mille kustutamist on oodatud aastaid.
Millised olid reaktsioonid sellele avaldusele? Nii tasakaalukas kui selle tekst ka on, taunis Venemaa välisministeerium juba järgmisel päeval Eesti iseseisvuse taastajate tunnustamisavaldust, nimetades seda ajaloo võltsimiseks. Aga ega see pole ju üllatav.
Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liikme Henn Põlluaasa sõnul on see dokument liiga ümar ja poliitkorrektne. Tema arvates oleks võinud “selja sirgeks lüüa ning mitte karta Ida ja Lääne rünnakuid”.
Eesti endiste metsavendade liidu esindaja Arnold Ojaste avaldas heameelt selle avalduse üle, öeldes: „On viimane aeg Eesti metsavendade võitlust Eesti Vabariigi poolt ametlikult tunnustada. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi de facto taastamise eest ja selle lausega tehakse vahe sisse nendega, kes Punaarmee ridades II maailmasõjas võitlesid hoolimata sellest, et nad olid sundmobiliseeritud.” Ka Pitka relvavendade ühendus tervitas Eesti eest võidelnute tunnustamist. Admiral Johan Pitka poolt moodustatud võitlussalgad loodi Eestis 1944. a sügisel Vabadussõja sangari admiral Johan Pitka algatusel Otto Tiefi valitsuse kaitseks.
Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos Marina Kaljurand mainis esmaspäeval Eesti Majas toimunud vabariigi aastapäeva aktusel peetud kõnes Riigikogu avaldust ja pöördus siinsete veteranide poole sõnadega: “Need olete teie. Riigikogu avaldab tunnustust teile.” Ta nimetas neid mehi rahva diplomaatideks, kes kunagi ei kaotanud usku ja lootust Eesti vabanemisse. On meeldiv, et veterane on Torontos alati austatud, mh ka igal vabariigi aastapäeval. Nad väärivad seda, sest nad ei võidelnud Eesti vabaduse eest mitte oma isikliku au pärast, vaid ajendatuna patriotismist ja missioonitundest.