Kremli pressiteenistusest laiali saadetud teates sõjalise tähendusega toodangu tarnete keelamisest Gruusiale on muu hulgas märgitud, et selliste riikide, organisatsioonide ja isikute vastu tuleb kaalumisele eriliste majanduslike sanktsioonide võimalus, vahendas Interfax.
Venemaal või endises Nõukogude Liidus valmistatud relvade müügi või üleandmise korral tehakse ka ettepanek lõpetada selliste riikidega ja/või organisatsioonidega sõjalis-tehniline ja sõjalis-majanduslik koostöö.
Interfaxi vaatlejate kinnitusel ähvardab «musta nimekirja» sattumine eelkõige Ukrainat ja selle juhtkonda. Venemaa president on juba varem ukrainlasi avalikult kritiseerinud relvade müügi ja sõjaliste ekspertide saatmise pärast Gruusiasse.
«Seda ei saa nimetada muuks kui kuriteoks Vene-Ukraina suhete vastu,» ütles Medvedev detsembris. «See jääb alati meie mällu, olenemata nende või teiste inimeste saatusest.»
Ria Novostiga suhelnud strateegia- ja tehnoloogiaanalüüsi keskuse direktori Ruslan Puhhovi sõnul puudutavat ukaas aga ka teisi Ida-Euroopa riike, näiteks Poolat, Tšehhit, Bulgaariat ja Bosniat.
Thbilisis väljendati Moskvast täna saabunud otsuse üle hämmastust.
Gruusia välisministeeriumi avalduses tõdetakse, et samal ajal, kui Moskva ähvardab rahvusvahelist üldsust sanktsioonidega, on «Venemaa ise kümne aasta vältel sõjalist tehnikat ja relvi tarninud ning jätkab tarnimist kõige talumatumatele režiimidele, mis ähvardavad rahvusvahelist julgeolekut maailma eri regioonides.»
«Gruusia, nagu teisedki riigid, teavad väga hästi, kuidas tarnis Venemaa sõjalist tehnikat ja relvi konfliktitsoonis eksisteerivatele Venemaa marionettrežiimidele,» lisatakse samas.
Gruusia kaitseministeerium teatas aga täna, et riigis toimuvad mais rahvusvahelised maavägede õppused, millel osaleb kokku üle paarikümne NATO riigi ja partneri. Thbilisit külastas täna sellega seoses alliansi Madridi staabi ülema abi brigaadikindral Giovanni Savarese.
Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja