Moskva armeeprokuratuur keeldus andma Poolale üle dokumente tuhandete Poola ohvitseride hukkamise kohta Teise maailmasõja ajal Katõnis, teatas natsi- ja stalinistlike kuritegude uurimise instituut Poolas reedel.
32 toimikut dokumente NKVD korraldatud massimõrvast Katõnis 1940. aastal on kättesaamatud, kuna nad on endiselt salastatud, ütles Katõni sündmuste uurimist juhtiv Witold Kulesza Poola Rahvusliku Mälu Instituudist (IPN).
«Ma olen šokeeritud, et 65 aastat hiljem on ikka veel dokumente, mis on salastatud,» tsiteeris uudisteagentuur PAP Kulesza sõnu.
Poola on alustanud ise Katõni sündmuste uurimist, kolm kuud pärast seda, kui 14 aastat kestnud ametlik juurdlus Venemaal 2004. aastal lõpetati.
Vene armeeprokuratuur ei nõustu tunnistama Katõni veresauna sõjaroimaks või inimsuse vastaseks kuriteoks, öeldes, et seda tuleb vaadelda tsiviilasjana, mille uurimise tähtaeg on juba möödunud ja seega ei saa kellegi üle kohut mõista.
IPN-i teatel uurivad nad «vähemalt 21.768 poolaka mahalaskmist alates 1940. aasta 5. märtsist ajal, mil Nõukogude riik oli liidus Kolmanda Reichiga.»
Punaarmee vangistas 1939. aastal Molotov-Ribbentropi pakti jõustumise järel Poola idaossa tungides umbes 22.000 ohvitseri ja meessoost kodanikku. Jossif Stalini korraldusel tapeti nad Ukrainas asuvas Katõnis ja Harkivis.
Natsid teatasid tapatalgutest 1943. aastal, kuid Nõukogude Liidu väitel hukkusid poolakad hoopis sakslaste käe läbi. 1990. aastal tunnistas Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov, et Katõni massimõrva eest vastutab Moskva.
Poola peab Katõnis toimunut sõjakuriteoks, mis ei aegu, ning soovib leida kõik veel elus olevad kahtlusalused, et nende üle kohut mõista. Vene võimude väitel vastutavad veresauna eest ainult Nõukogude Liidu tolleaegsed liidrid.
Moskva keeldub Poolale andmast Katõni massimõrva dokumente PM
Kuumad uudised | 06 Mar 2005 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
