Jaanus Piirsalu, Tuuli Koch EPLO
Venemaa taganes ametlikult president Arnold Rüütli väitest, et ta leppis oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga kokku kirjutada piirileping alla enne 10. maid.
Teisipäeval Eesti välisministeeriumis käinud Venemaa suursaadiku Konstantin Provalovi ametlik sõnum kõlas: Venemaa hinnangul pole Eesti ja Venemaa vahel kokkulepet piirilepingu sõlmimiseks enne 10. maid.
Eesti välisministeerium lähtub pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul sellest, et eelmisel nädalal presidentide kohtumisel räägitu kehtib. “Peame vastupidiseid väiteid kõrgemal pool kokku lepitust taganemiseks,” lisas ta.
Eelmisel neljapäeval pärast kohtumist Putiniga Kremlis teatas Rüütel, et saavutas kokkuleppe piirileppe allakirjutamiseks välisministrite vahel kevadel Tallinnas enne 10. maid. “Putin oli nõus ja ütles, et annab sellekohase ülesande oma välisministeeriumile,” teatas Rüütel Moskvas Eesti ajakirjanikele.
Kreml keerutab
Seega on Kreml nädala jooksul eitanud või andnud oma tõlgenduse kõigile president Rüütli väidetele Putini lubaduste kohta – peale piirileppe puudutavad need Venemaa pakutud poliitilist deklaratsiooni ning Venemaa suhtumist Molotovi-Ribbentropi pakti, mille sõlmimise järel 1939. aastal Venemaa Baltimaad okupeeris.
Täpsete kokkulepete ja lubaduste sõnastust on väga raske välja selgitada, sest tund aega kestnud kohtumisel Kremlis viibisid vaid kolm inimest: Vene ja Eesti president ning Venemaa õigeusu kiriku juht patriarh Aleksius II. Kohtumisest pole ka stenogrammi.
Välisministeeriumi pressiesindaja Halliste kinnitas, et Eesti jätkab Vene välisministri Sergei Lavrovi visiidi ettevalmistamist, mille käigus kirjutataks alla Eesti-Vene piirileping. Lavrovile esitas jaanuaris küllakutse välisminister Kristiina Ojuland.
Ühtlasi on Eesti välisministeerium asunud ametlikule seisukohale, et Venemaa pakutud poliitilist deklaratsiooni kahe riigi suhetest ei ole vajalik sõlmida. “Me ei näe vajadust, et piirileping oleks seotud lisatingimustega, mida deklaratsioon oleks,” lausus Halliste. “Me ei pea edasist tööd deklaratsiooniga vajalikuks.”
Deklaratsioon on diplomaatide hinnangul Eestile ohtlik, sest see käsitleb iseseisva Eesti riigi tekkimise ajana 1991. aastat. Kui Eesti nõustuks deklaratsiooniga selle praeguses sõnastuses, siis langeksid Moskva jaoks ära küsimused Eesti okupeerimisest 1939. aastal ning Eesti taasokupeerimisest 1944. aastal.
Eesti kunagine suursaadik Moskvas Mart Helme tõdes, et see on järjekordne näide sellest, kuidas Venemaa mängib Eesti närvidel ning tekitab sisepoliitilist tõmblemist.
“Meid on rahvusvaheliselt väga tugevalt alandatud,” ütles Helme. “Venemaa on pingsalt jälginud, missugune riigisisene diskussioon visiidi järel Eestis kujunes ning jätab nüüd mulje, et kui meile pole piirilepet vaja, siis ei ole neile seda samuti vaja. “See on nendepoolne šokiteraapia, et tekitada Eestis vedela püksi juttu – teeme ikka leppe ära, mis meist muidu saab,” lisas Helme.
Vanad KGB vigurid
Helme sõnul soovib Venemaa panna meid fakti ette, et peame leppe sõlmima. “Tegelikult on vastupidi – meie saaksime nad fakti ette panna, kuid mis teha, kui meil pole tugevate närvidega riigijuhte,” nentis ta.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja endine suursaadik Venemaal Tiit Matsulevitš muigas, küsides, et kes oli üldse see lihtsameelne ja uskus, et saavutati tohutu läbimurre. “Venemaa võttis kastutusele KGB aktiivmeetmete stiili ning strateegilise desinformeerimise,” lausus Matsulevitš. “Putin kasutas idamaiseid meelitusi ning kahemõttelist stiili, millest Arnold Rüütel sai ühemõtteliselt aru.”
Rüütel versus Venemaa
Piirilepingu sõlmimine
Kava teha seda enne 10. maid
•• President Rüütel: “Putin oli nõus.” (20.01 Moskvas)
•• Venemaa suursaadik Konstantin Provalov: mingit kokkulepet selleks pole. (25.01 Tallinnas)
Sidumine deklaratsiooniga
•• Rüütel: piirileping on tehniline dokument ja allakirjutamine ei sõltu kahepoolsete suhete deklaratsioonist. Putin nõustus need kaks asja lahutama. (20.01 Moskvas)
•• President Putini asepressiesindaja Dmitri Peškov: Venemaale oleks parim, kui piirileping ja deklaratsioon allkirjastatakse Teise maailmasõja lõpu 60. aasta pidustustel Moskvas. (24.01 Moskvas)
Suhtumisest MRP-sse
•• Rüütel: “Ma mõistsin teda (Putinit), et ta mõistab hukka MRP ja need kannatused, mida meie rahvas on pidanud selle tõttu läbi elama.” (20.01 Moskvas)
•• Peškov: “Praegu on võimalik pakti üksnes ajalooliselt ümber hinnata. Arvesse võttes reaalset olukorda, pole juriidiline ümberhindamine võimalik.” (22.01 Moskvas)
Moskva narrib Rüütli tõlgendusi EPLO
Eestlased Eestis | 29 Jan 2005 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
