"Loomulikult osatakse Venemaal hinnata niisugust sammu, nagu president Toomas Hendrik Ilvese saabumine 9. maiks Moskvasse. Kuid reaalne läbimurre kahepoolsetes suhetes oleks saavutatav näiteks sellega, kui Eesti avaldaks avalikult toetust kohesele viisavabaduse kehtestamisele Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel," ütles võimuerakonda Ühtne Venemaa kuuluv duumaliige BNS-ile.
Klimovi sõnul ei olnud Venemaa kõrgete ametiisikute - raudtee juhi Vladimir Jakunini, kontrollikoja esimehe Sergei Stepašini ja Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu presidendi Aleksandr Šohhini - hiljutised visiidid Eestisse "mingid erilised signaalid, kuid need pidid näitama, et Venemaa ei ole keeldunud ega keeldu dialoogist Eestiga".
"Ent mitte kõik ei sõltu Venemaa soovist suhteid siluda, palju sõltub ka Eesti võimude seisukohast. Kui Eesti jagab Euroopa väärtusi, siis peab ta ka vastaval kombel käituma. Eesti riigi suhtes Venemaal pretensioone ei ole, on pretensioone üksikute poliitikute vastu," sedastas riigiduuma väliskomitee asejuht.