Venemaa välisministeerium leiab, et Eesti nõue totalitaarrežiim hukka mõista ja okupatsiooniaegne kahju korvata on põhjendamatu ega aita kaasa heanaaberlike suhete arengule.

Vene välisministeeriumi teatel on Venemaa korduvalt toonitanud, et tal on Eestist erinev hinnang sündmustele, mis leidsid Baltimaades aset 1930.-1940. aastatel, sealhulgas Baltimaade endise Nõukogude Liidu koosseisu astumisele.
«Viimastel kuudel on Eestis avaldatud mitu ettekannet, mis puudutavad selle riigi viibimist Nõukogude Liidu koosseisus. 1940. aastal toimunu eest vabandamise ning järgneva perioodi, mida Eesti tõlgendab okupatsioonina, kahjude kompenseerimise nõudega on esinenud hulk Eesti poliitikuid,» seisab laupäeval Venemaa välisministeeriumi koduleheküljele ilmunud kommentaaris.

Vene välisministeerium märkis, et peaminister Juhan Parts on pöördunud kirjaga Vene valitsusjuhi Mihhail Fradkovi poole üleskutsega aidata rahvusvaheliselt hukka mõista kõiki totalitaarrežiime hitlerliku režiimiga võrdselt.

Moskva peab põhjendamatuks katseid esitada Venemaale mingeid nõudmisi.

«Idee seada NSVLi tolleaegne poliitika ühte ritta Hitleri-Saksamaa tegutsemisega, mis pidas tervete rahvaste orjastamiseks või hävitamiseks Euroopas agressiivset sõda, on absurdne fakti tõttu, et just tänu

NSVLi jõupingutustele kindlustati Hitleri-Saksamaa purustamine ning Euroopa vabastamine natsismist,» seisab avalduses.

Vene välisministeerium kinnitas, et NSV Liidus 1930.-1950. aastatel eksisteerinud repressiivtegevusele on nii Nõukogude Liidus kui ka Venemaal korduvalt hinnanguid antud.

«Lähtume sellest, et kõik eri rahvusest repressioonide ohvrid, keda kiusati taga poliitiliste või usuliste veendumuste alusel, sotsiaalsete või muude tunnuste põhjal, on ära teeninud kõige siirama kaastunde ja mälestuse,» kinnitas välisministeerium.

Teadaandes seisab, et kui riikidel on soov saada selgust oma ajaloos, siis seda võib vaid tervitada.

«Arvame, et Eesti ajaloolastel ja poliitikutel oleks kasulik anda aus hinnang mõningatele sündmustele, mis leidsid Eesti vabariigi territooriumil aset enne selle astumist Nõukogude Liidu koosseisu. See puudutab ka Eestis pärast 1934. aastat eksisteerinud režiimi ja vastutust 1918.-1920. aasta tuhandete süütute ohvrite eest,» märkis Vene välisministeerium.

Välisministeeriumi kinnitusel soovib Venemaa arendada Eestiga heanaaberlikke suhteid ning mõlemale riigile kasulikku koostööd uue eraldusjoonteta Euroopa loomise nimel.

«Katsed ajaloolisi pretensioone suureks puhuda ainult takistavad seda,» leiab Moskva.

Märkmed: