Viis päeva enne kohalike omavalitsuste valimisi Eestis avaldas Venemaa välisministeerium Pariisis oma mininstri Sergei Lavrovi süüdistuse, et Eestis elav vene vähemus on jäetud ilma peamistest demokraatlikest õigustest.

Fakt on aga see, et mittekodanikel ja teiste riikide kodanikel on õigus Eestis hääletada kohalikel valimistel, kusjuures Eesti on üks vähestest maadest, kes annab teiste riikide kodanikele õiguse kohalikel valimistel hääletada. Kanadas on see õigus antud ainult kodanikele. Need, kes on valimiste päevaks 18-aastaseks saanud ja Eestis alaliselt viis aastat elanud, saavad kohalikel valimistel hääletada sõltumata kodakondsusest.

Kohalikeks valimisteks oli valimisnimekirjadesse kantud 167.847 teiste riikide kodanikku või määratlemata kodakondsusega isikut. See kogu moodustas 16% valimisõiguslike isikute üldarvust. (Võib julgelt konstateerida, et see 16% avaldas kindlat mõju teatud piirkondades, sh Tallinnas).

Vene välisminister teatas ka, et venekeelne vähemus ei saa Eestis õppida emakeeles. Asi on vastupidine. Eesti seadused lubavad omandada haridust vähemuskeeles. Teatavasti oli eelmisel õppeaastal vene keel õppekeeleks 63 gümnaasiumis, 14 põhikoolis ja neljas lasteaed-algkoolis ning 21 vene osakonnas kahe õppekeelega koolides. Kõik need õppeasutused on riigi poolt majandatud.

Statistiliselt on pilt üsna selge. Vene õppekeelega üldhariduskoolides õppis 42.530 õpilast. See moodustab koguni 23% Eesti õpilaste koguarvust — vaevalt saab siis rääkida noorte ahistamisest või diskrimineerimisest keele alusel.

Moskva valede levitamisel ei ole lõppu eriti „vabastamise” vs okupeerimise ja inimõiguste rikkumise teemadel.

Sellepärast jätkab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas oma „Meel ja mälu” koosviibimisi, et endale ja teistele meenutada ning teadvustada 50-aastase okupatsiooni reaalsust.

Järgmine „Meel ja mälu” üritus toimub 20. novembril kell 1 p.l. Toronto Eesti Majas.

Märkmed: