«Jutt käib plaanidest paigutada uus sõjaline potentsiaal, muu hulgas õhuväe ja õhukaitse elemendid, meie piiride vahetusse lähedusse, mis puudutab Venemaa julgeolekut,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko Interfaxi teatel.
Taani kavatseb saata aprilliks, kui Eesti, Läti ja Leedu NATO liikmeiks saavad, neli hävituslennukit F-16 neisse riikidesse patrullima, ütles Taani relvajõudude pressiesindaja möödunud nädalal.
Samal teemal:
"Venemaal on õigus teha sellest oma järeldusi ning vajadusel vastavalt reageerida," kuulutas Jakovenko teisipäeval.
Jakovenko sõnul on NATO argumendid selle sammu põhjenduseks väheveenvad. «Kahju, et sellist otsust langetades juhindusid NATO riigid mitte sõjalise olukorra reaalsetest hinnangutest antud regioonis, kus puuduvad otsesed julgeolekuohud, muuhulgas tänu Venemaa pretsedenditutele jõupingutustele relvastatuse taseme kärpimisel, vaid NATO siseinstruktsioonist oma liikmete kaitsel,» ütles ta.
«NATO tegevuse loogika vastab vähe Rooma tippkohtumise järgse Venemaa ja alliansi vahelise partnerluse vaimule, mille eesmärgiks on stabiilsuse tugevdamine, ennustatavuse ja vastastikuse usalduse suurendamine,» lisas Jakovenko.
Pressiesindaja kordas Venemaa varasemat hinnangut, et parim tee on rakendada kiiremini ellu adapteeritud Euroopa tavarelvastuslepe, mitte aga viia ellu lisarelvastamise plaane.
Eesti on korduvalt teatanud oma soovist ühineda selle leppega, kuid saab seda teha alles pärast leppe jõustumist. Seni pole lepet ratifitseerinud ka Venemaa.
NATO ja Venemaa vahelised suhted on viimasel ajal pingestunud seoses Balti riikide ning Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia allianssi astumisega 2. aprillil.