"Oleks kurb, kui Euroopa Liit taganeks poliitilisi otsusi eelistades omaenese põhimõtetest ühtede või teiste riikide liikmeksvõtu osas," ütles Ozerov Interfaxi teatel neljapäeval.
Tema sõnul näitaks Eesti ja Läti ühinemislepingu allkirjastamine 16. aprillil ELi Ateena tippkohtumisel, et "Venemaa suhted Euroopa Liiduga pole sellisel tasandil, millest me kõik praegu räägime".
Senaator tuletas meelde, et Eesti ja Läti pole seniajani lahendanud riigipiiriküsimust Venemaaga, mis aga olevat üks Euroopa Liiduga ühinemise peamisi tingimusi.
Selle vastukaaluks tõstis Ozerov esile Euroopa Liidu, Venemaa ja Leedu vahel sõlmitud kokkulepet Kaliningradi oblasti kohta.
"Minu meelest on see näide sellest, kuidas peaksid arenema riigi suhted oma enklaaviga. Loodan, et sama tsiviliseeritud moel saavad lahendatud ka minienklaavide probleemid, näiteks Eesti piiril Pihkva oblastiga," ütles senaator.