Ingvar Bärenklau, reporter PM
Poliitikute hinnangul kasutab Venemaa Eesti poliitika mõjutamiseks aktiivselt nii «kaasmaalaste poliitika» kaudu käivat rahastamist kui ka Vene suurettevõtjate vahendeid.
Konstitutsioonipartei korraldas mullu piketi, millel nõuti ELi alalise elaniku staatuse andmist ilma eesti keele algtaseme eksamita. Kaasa oli võetud eesti keelt kujutama pidanud «püha lehm».
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, Isamaa ja Res Publica Liidu liige Marko Mihkelson nentis, et tema jaoks on ebaselge, miks mitu Eesti erakondade juhtpoliitikut on väga sagedased külalised Moskvas.
«Kuna nendest kohtumistest keegi midagi ei tea, siis võib vaid oletada, kas üks või teine erakond oma poliitika elluviimiseks sealt ka materiaalset tuge saab. Aga see tundub üsna tõenäoline,» tõdeb Mihkelson.
Kaasmaalaste kaart
Kaitsepolitsei mulluse aastaraamatu andmetel kasutab Moskva Eesti survestamiseks järjest enam kaasmaalaste poliitikat.
Olulisemaid kaasmaalaste temaatikaga seotud organisatsioone Eestis nagu Venemaa Kaasmaalaste Ühingute Liitu juhib kapo hinnangul otseselt või kaudselt Venemaa Tallinna suursaatkond, samuti on need sõltuvuses Venemaa rahastamisest.
Üsna selgelt joonistuvad need jõujooned välja ka pronkssõduri ümber tekitatud Eesti-vastase hüsteeriaga, kus peamist rolli näib etendavat riigikogusse pürgiv Konstitutsioonipartei eesotsas Andrei Zarenkoviga.
Kuigi Zarenkov ise eitab oma erakonna seost Venemaa eelarvest rahastatavate kaasmaalaste organisatsioonidega, räägivad faktid siiski teist keelt.
Eesti ajalugu Kremli-meelses võtmes käsitlenud dokumentaalfilmi «Eesti – ajaloo risttee» tellijaks osutus Vene saatkonna asutatud ajalooühing Monument, mis nimetab oma põhitegevuseks nõukogude sõdurite haudade hooldamist, kuid mida asjasse pühendatud inimesed peavad Konstitutsioonipartei varjatud rahastajaks.
Nii ühingu Monument kui end filmi autoriõiguste omanikuks pidava sotsiaal-majanduslike ja politoloogiliste uuringute ühingu taga seisab Konstitutsioonipartei aktiivne liige, kirurg Vladimir Afanasjev.
Raha Moskvast
Ühingut Monument on toetanud suure summaga Venemaa välisministeeriumi alluvuses asuv kaasmaalaste keskus ja ebaõnnestunult Eesti kodakondsust taotlenud transiidiärimees Andrei Filatov.
Samuti esineb Zarenkov tihti sihtasutuse Ühiskondlik Liit Uusfašismi ja Rahvusliku Vaenu Vastu nimel, mille ametlik juht on impeeriumimeelne Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri. Ka see organisatsioon on Kremli käepikendusena kapo pidevas huviorbiidis.
Mullu oktoobris Peterburis peetud ülemaailmsel Vene kaasmaalaste kongressil rääkis Zarenkov tuliselt natsismi taassünnist Baltimaades, pälvides tunnustavaid sõnu ka president Vladimir Putinilt. Sealsamas teatas Putin, et sel aastal eraldas Venemaa piiritaguste kaasmaalaste toetuseks 342 miljonit rubla.
Kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni sõnul pole siiski ametlikku alust kahtlustada Konstitutsiooniparteid erakonnaseaduse rikkumises varjatud, anonüümsete või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise pärast. «Kaitsepolitsei menetluses ei ole praegu ühtegi väärteo- ega kriminaalmenetlust, mis käsitleks rikkumisi mõne erakonna rahastamisel,» lisas ta.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi Ivari Padari sõnul võibki raha liikumine Moskvast siinsete organisatsioonideni olla juriidiliselt korrektne, kuid on täiesti selge, et Venemaal on Eestis oma huvid. «Et seda tegevust Moskvast rahastatakse, on ju täiesti avalik saladus,» ütles ta.
Huvitaval kombel on tagasihoidlikult Maardu rahvamaja juhataja kohalt Konstitutsioonipartei etteotsa tõusnud Zarenkov ka ise lühikese ajaga silmanähtavalt rikastunud.
Kahe aastaga on Zarenkovi krundile pealinna lähedases Harkujärve külas kerkinud suurejooneline villa, mille ehitushinnaks hindavad spetsialistid vähemalt kolm miljonit krooni. «Kõik on väga loogiline,» nentis Padar muigamisi.
Suurejooneline villa
Zarenkov aga tõttab kahtlusi hajutama. «Kas endale maja ehitamine on siis kuritegu? Iga Eesti elanik, kellel on normaalne palk, võib endale maja ehitada,» kinnitas ta.
Ehituse rahaallikatena nimetas Zarenkov kogutud sääste ja võetud laenu. Tõepoolest – alates mullu 11. detsembrist lasub peaaegu valminud hoonel hüpoteek summas 910 000 krooni Hansapanga kasuks. «Mina olen oma tulud kõik ausalt deklareerinud,» raius Zarenkov. «Kui käib poliitiline võitlus, kasutatakse küsimusi sissetulekust ja majadest alati selleks, et täita poliitilist tellimust ja heita inimestele varju.»
Aastal 2002 tekitas kallis majaehitus suurt tüli ka ühele teisele kaitsepolitsei aastaraamatu «kangelasele» – Venemaa Kaasmaalaste Ühingute Liidu toonasele juhile Arkadi Prisjažnõile.
Ametlikult töötu olnud mees jäi vahele maksude tasumisest kõrvalehoidmisega ja sai maksuametilt 600 krooni trahvi. Kust aga pärinesid Prisjažnõi miljonid, jäi selgusetuks.
Vene poliitikaeluga hästi kursis olev noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse esimees Jevgeni Krištafovitš kinnitab, et Venemaa eelarveraha voolab läbi kaasmaalaste programmi Eestisse täiesti ametlikult ja on üsna tüüpiline, et Kremli-meelsetele poliitikutele jagub ka isiklikku meelehead.
«Näiteks noorteorganisatsioonide Naši ja Molodaja Gvardija rahastamine käib nii, et Kremlist helistatakse mõnele sõltuvale suurärimehele ja öeldakse – noortel on raha vaja!» selgitas Kristafovitš. «Ja siis neile eraldataksegi pakk dollareid ja juhil on raha kasutamiseks täiesti vabad käed. Pole välistatud, et ka meil sellised asjad toimuvad.»
Partei
• Konstitutsioonipartei eelkäija Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) asutati 8. oktoobril 1994 Tallinnas.
• Mullu pidas EÜRP kinniste uste taga kongressi, kus muudeti märgatavalt põhikirja ja võeti nimeks Konstitutsioonipartei. Juhiks sai Andrei Zarenkov.
• Liikmeid on 1600.
Moskva üritab rahaga mõjutada Eesti poliitikat PM
Arvamus
TRENDING
