Eesti riik keeldus möödunud aastal viisa andmisest 550 islamiusulisele. Viimaste aastate jooksul on moslemite huvi Eesti vastu tõusnud ning kaitsepolitsei ei välista, et viisataotlejate hulgas võib olla ka mõni terrorismiga seotud moslem.

Balti Islami Koguduse juht Ali Harrasov keeldub nimetamast Londoni pommiplahvatuste
korraldajaid terroristideks.

Eestis on neli islami kogukonda, kokku on meil moslemeid ligi 10 000. Kuna oma mošeed moslemitel Eestis pole, on nad oma igapäevast palvust sunnitud pidama korterites. Maailma suurlinnades toimunud terrorirünnakud on andnud põhjuse näidata islamiusuliste poole näpuga ja öelda terrorist. Sest on levinud arusaam, et moslem ongi terrorist. Eesti Islami
kogudus on pidanud tihti selgitustööd tegema.

"Väga kerge on süüdistada ühte poolt, kaotajat poolt, ta jääbki süüdi. Teame Eesti
oludele taandades, et ka metsavendi peeti lihtsalt bandiitideks. See on lihtne võrdlus, kahtlemata oleme me igasuguse vägivallatsemise vastu," rääkis Eesti Islami Koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen.

Viimastel aastatel on islamimaadest pärit immigrandid näidanud üles üha suuremat huvi Eesti vastu. Kui 2003. aastal keeldus Eesti viisat andmast 172 moslemile, siis 2004.
aastal oli see arv juba 550. Kaitsepolitsei usub, et osa viisat taotlevaid moslemeid võivad olla seotud islamistlike äärmusrühmitustega.

"Paraku on tõsiasi see, et viimaste aastate terroriaktid maailmas on olnud seotud
islamiusuliste äärmusrühmitustega, mistõttu me jälgime, et Eestisse saabuvate moslemite seas võib olla isikuid, kes seotud äärmusrühmitustega," ütles Kaitsepolitsei komissar Martin Arpo.

Balti Islami Koguduse juht Ali Harrasov ütleb, et ta ei poolda terrorirünnakuid, kuid
Londoni plahvatuste korraldajaid ta terroristideks ei nimeta. "Neil pole rakette, pommitajaid ja hävitajaid, mistõttu nad kasutavad teisi meetodeid. Ma kardan neid nimetada terroristideks, see oleks patt Jumala, Allahi ees. Nad hoiatavad, et minge ära Iraagist, minge sealt ära!," räägib ta.

Moslemite unistus on Tallinnasse mošee rajada. Harrasov ütleb, et tal on välismaal küll sponsorid olemas, kes mošee rajamist tahaksid toetada, kuid sponsorid kardavad. Enamasti kardetakse süüdistusi terroristide aitamises ning neile elamistingimuste
loomises.

"Ei ole seda Soome näite varal karta, Leedus on mošee, ka sinna pole tulnud sääraseid
inimesi, kes võimsalt usuhullustega saaksid koguduste sees tegutseda," lisas Seifullen.

ROALD JOHANNSON, AK

Märkmed: