Mõtlemisainet Eesti Vabariigi aastapäevaks ehk toetus rahvuslastele Euroopa rahvusriikides II TMS

Esileht Viimased Loetumad Kommentaarid

Eestlased

Kanadas Austraalias Rootsis Inglismaal Saksamaal USAs Venemaal Soomes Ukrainas Eestis Rohkem ...

Mõtlemisainet Eesti Vabariigi aastapäevaks ehk toetus rahvuslastele Euroopa rahvusriikides II TMS (1)

Eestlased Eestis | 18 Feb 2011 | EWR

Toetus rahvuslusele Euroopa riikides on vääramatul tõusuteel ning viimase aasta jooksul igal pool veelgi oluliselt suurenenud. Suurenenud niivõrd olulisel määral, mis on sundinud seniseid multikulti apologeete oma avaldustes tegema kannapöördeid. Esimesena tunnistas Saksamaa kantsler Angela Merkel mullu oktoobris, et multikultuurne ühiskond on läbi kukkunud http://www.nommevalitsus.org/?... . Merkeli kiiluvees tunnistasid peatselt multikulti läbipõrumist ka Suurbritannia peaminister David Cameron, Hispaania endine peaminister José María Aznar ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy http://www.nommevalitsus.org/?... .

Kuid tõsiasi on seegi, et kuna nad kõik on langetanud vastavad otsused rahvusluse tõusu survel ühiskondades, siis on jäänud nende mainitud hinnangud multikulti läbikukkumisele siiski vaid deklaratiivsele tasandile, sest pakutavate lahendustena näevad nad kõik ette vaid „noorte moslemite paremat integreerimist”, mitte aga reemigratsiooni soodustamist immigrantide ajaloolistele kodumaadele. Seega sisulist muutust pole veel toimunud. Siiski võib eeldada, et rahvusluse veelgi suurema tõusuga edaspidi ei jää ka radikaalsemad meetmed tulevikus rakendamata.

Eestis

on toetus rahvuslusele aastakümneid olnud nullilähedane ja pole kahjuks olnud kunagi madalaim kui hetkel. Seda võib julgelt väita, sest kui siiani suutsid end rahvuslikeks pidavad rühmitused E(NS)V Riigikogu valimisteks mingilgi määral erimeelsused unustada ning hetkeliselt koaleerudes moodustada valimisliidu, siis tänavu selleks enam võimelised ei oldud, kui seitsme üksikkandidaadi „valimisliit” välja arvata. Valimistele okupatsioonivõimu kohalikku haldusorganisse mindi eraldi või üksikkandidaatidena.

Millele nad reaalselt loodavad, teavad nad muidugi ise paremini, sest tänini de facto toimiv ENSV ÜN 12.koosseisu poolt vastuvõetud nn. liiduvabariikide valimisseadus muudab nende šansid praktiliselt nulliks http://www.nommevalitsus.org/?... , rääkimata tõsiasjast, et hinnanguliselt on E(NS)V-s hääleõiguslikest kodanikest hetkel eestlasi 500 000 ümber ning teisi rahvusi, põhiliselt venelasi 450 000 ümber http://www.nommevalitsus.org/?... Ehk siis

puust ja punaselt

reaalsed võimalused selgeks teha, on siin mõttekas ära tuua üks anonüümne suhteliselt arukas kommentaar, mis kirjutati 13.02.2011 „Postimehes” ilmunud artiklile; „Riigikogus pole üksikkandidaadil midagi teha:

„Mingeid MUUTUSI EI TULE! Kui ka 32 üksikkandidaati saavad Riigikogusse, ja Mart Helme saaks peaministriks, L.Kunnas kaitseministriks, Martin Helme justiitsministriks, T.Trapido keskonnaministriks ...jne...siis EI MUUTU Eestis mittekui midagi! Miks?

Nad võivad olla toredad inimesed, kuid Martin Helme võtab kohe vastu homoabielude seaduse, Kunnas teeb palgaarmee ja Mart Helme avab Venemaa piirid! Miks?

Aga seda nõuab Euroland ja NATO, ning nad täidavad 100% Eurolandi seadusi ja direktiive!
Eesti POLE ju iseseisev riik – kõik otsustatakse Brüsselis ja Pentagonis!
No saite aru? See on täpselt nii ja mitte teisiti.
Tulge kord mõistusele – valimised on farss – kõik määrab Brüssel.”

Tollele anonüümsele kommentaarile tuleb tõe huvides muidugi lisada, et üheks oluliseks otsustajaks on siiski Moskva, kes teostab oma okupatsioonipoliitikat Lääne kaudu, kes on sõltuvuses Venemaa maavaradest, mistõttu tahab viimasele meele järgi olla – lihtsalt Moskva ja Brüsseli huvid on paljuski kattuvad.

Seega selleks, et midagi reaalselt muuta oleks võimalik, on vaja, nagu ma üle kahekümne aasta korranud olen, üle Eestit hõlmavat arvestatavat vastupanuliikumist okupatsioonile eesmärgiga taastada 1918.a. loodud Eesti Vabariik restitutio ad integrum http://www.nommevalitsus.org/?... .

Kokkuvõtteks

võib öelda, et kui Lääne-Euroopa rahvusriikides rahvuslikud jõud suudavad aasta-aastalt üha jõulisemalt ühiselt tegutseda ning on loota, et nad ka oma eesmärgid saavutavad, siis samal ajal on rahvuslus Eestis jätkuvalt languse teel ning Eesti on muutumas pöördumatult Venemaaks.

Sest rahvuslikumalt mõtlevad inimesed Eestis pole enam võimelised oma isiklike egode pärast ühise eesmärgi nimel liituma, vaid panustavad tegutsemise üksikuina. Ometi peitub arvestatav jõud vaid ühises koostöös – koostöövõime täielik puudumine tähendab aga Eesti hävinguprotsessi jätkumist.

Tänavune Eesti Vabariigi aastapäev langeb kokku E(NS)V Riigikogu valimiskampaania kõrgpunktiga, kus osa inimesi on tabanud massipsühhoos, mille kohaselt kutsutakse üles andma oma hääli üksikkandidaatidele. Endastmõista on igal inimesel õigus ise otsustada, kas ta valib või mitte või keda ta valib. Ent üksikkandidaadid on olemuselt inimesed, kes ei ole oma enamuses põhimõtteliselt võimelised koostööks – vastasel korral ühineksid nad enne valimisi. Oletagem siis hetkeks võimatut, et üksikkandidaadid osutuvad valituks. Oletagem, et tuleviku E(NS)V Riigikogu saabki koosnema vaid üksikkandidaatidest, kuigi kandidaate on tänavu vaid 32. Mis edasi?

Igaüks peaks teadma tuntud valmi luigest, vähist ja havist – ehk peaks lisama veel 98 loomaliigi esindajat ja kirjutama uue valmi 101-st erinevast suunast...
Head Eesti Vabariigi aastapäeva,

mida käesoleval aastal soovin kõigile teadlikult nii varakult vaid seetõttu, et EV kodanikel jääks piisavalt aega mõtelda, mida nad 24.veebruaril ikkagi tähistada kavatsevad.

13.veebruar 2011

Ahti Mänd, www.nommevalitsus.org

Pikemalt sai sel teemal kirjutatud aasta tagasi http://www.nommevalitsus.org/?... , detaile pole mõtet korrata, kes tahab, saab antud lingi abil mälu värskendada.