Kiri Seto Kuningriigi Vanemate Kogule.
Austatud Vanemate Kogu!
Silvi Mäeots, sündinud 11.10.1943
Obinitsa küla, 65301
Võru maakond
Pöördun Teie poole abipalvega, nimelt elan ma alates 22. 08. 2002.a. Eesti Vabariigis ilma pensionita ja seetõttu puudub mul ka tervisekindlustus.
Olen sündinud 11. 10. 1943 Meremäe vallas Petserimaal. Kodu oli samas vallas Tedre külas, ema ja isa töötasid Obinitsa sovhoosis. Eesti Vabariigi ajal
olid nad talunikud. 18.11.1958 saatis isa mind Petserisse kokaks õppima, hiljem töötasin sööklas ja olin ka müüja kuni pensionini.
19. 08. 1966 abiellusin Võrus Nikolai Mäeotsaga. 19. 08.1967.a. sündis Petseris meie esimene tütar ja 28. 02. 1970.a. teine tütar.
Mees töötas kuni 14.07. 1972. aastani Võru Autobaasis, siis tuli ka tema Petserisse tööle.
Lapsed käisid Obinitsa lasteaias ja hiljem Petseri 2. Keskkoolis, mille lõpetasid nad 1985. aastal ja nad asusid õppima Tallinnasse, peale kooli lõpetamist asusid elama ja töötama Võrumaal (Võrus ja Obinitsas).
Meie abikaasaga töötasime kuni pensionini Petseris.
Tuli piir ja mured koos sellega, lapsed ei saanud enam koju tulla, siis kui tarvis.
Abikaasa jäi raskesti haigeks ja ta viidi Võrru haiglasse, hiljem käis ta 12 korda keemiaravil Tartus ja iga kuu kontrollil.
Otsustasime ümber asuda Obinitsa. 1. 08. 2001 asus Nikolai elama Obinitsas, kuhu ostsime korteri, mina jäin veel Petserisse, kuna maja ei õnnestunud maha müüa. 22. 07. 2002 kirjutasin end Meremäe valda sisse ja läksime Võrumaa Pensioniametisse.
Seal tehti meile selgeks, et meil ei ole mingit õigust isegi mitte rahvapensionile. See oli nii jahmatav, et algul me arvasime, et see on naljaga öeldud.
Tütar hakkas ise asju ajama ja ta jõudis ametnikele selgeks teha, et Nikolai Mäeots on sündinud 28. 11. 1935 Eesti Vabariigis Rokina külas ja töötanud
12,6 aastat ENSV-s ja tal on 3 aastat sõjaväes oldud ning 2 last. Mehele määrati eluaegne rahvapension, minule sotsiaaltoetus ja olin vähihaige mehe hooldaja ning sain ka haiguskindlustuse.
7. 06. 2004 abikaasa suri.
Minu tervis oli järjest halvenenud, arst kirjutas ravimeid, mis tuli osta täishinnaga, kuna sotsiaaltoetusega ei kaasne kogu kindlustust. Nõnda ma siis elan, olen nagu eestlane ja Eesti Vabariigi kodanik, aga ainult ilma
inimõigusteta.
Pole mulle ka vallast toetust määratud, kuna ma pole pensionär.
Olen aasta tagasi pöördunud Allar Jõksi poole.
Lubati asjaga riigikogus tegeleda, aga mina olen ju inimene ja mina tahan ka elada...
Jõulud on tulemas, aga minul on ainult üks suur mure:
1. Kas Meremäe vallas sündinu sünnikoht on Venemaa, nii mulle Võru migratsiooniamet selgeks tegi ja passi trükkis?
2. Kas 42 tööaastat ei anna õigust pensionile ja haigekassale?
3. Kas minu suhtes inimõigused ei kehtigi?
Jään Teie vastust ootama!
Jumal õnnistagu teid!
Silvi Mäeots
Mõtlemiseks NR
Eestlased Eestis | 13 Jan 2006 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
