Eda Sepp
Meile on räägitud, et Toronto Eesti Maja on rahalistes raskustes rohkem kui $200,000 pangalaenuga ja vähemalt kahe läbikukkunud suurprojektiga. Nüüd on nelja väga erinevava organisatsiooni juhatused välja tulnud mõttega ühendada uus projekt, kus osalevad Tartu College (TC), Toronto Eesti Ühispank (Pank), Eesti Sihtkapital (SK) ja Eesti Maja (EM). See on huvitav ettepanek. Siiski loodame, et esitatud projektist jälle ei tule EM-le läbikukkumine.
Plaanis, mida on nüüd esitatud eesti üldsusele juhatuste poolt, on nelja organisatsiooni mõtteline ühinemine ja ehitamine uus hoone Tartu College'i kõrval olevale parkimisplatsile, seda ühendades majaga 11 Madison Avenuel, mille Pank juba omandas 2014. aastal. Projekt vajab muidugi raha. Juhatuste ettepanekus on kirjutatud, et esitatud projekt on võimalik EM müügiga ja ehk ka SK mõne kinnisvaraga. Eesti ühiskonnale on pakutud välja arhitekt Alar Kongatsi esialgne kavand. Olen alati hinnanud Kongatsit kui arhitekti ja kiidan heaks tema valikut, kuid hindan ka Toomas Tampõldu, kes kujundas Tartu College’ile muuseumi kavandi, mis paistab olevat alles valge ehitusena uue ehituse ja TC vahel.
Mõte on ilmselt olnud kaua eos. Juba 2009. aastal kirjutati Eestis “Postimehes”, et Toronto Eesti Maja saatus on ebaselge ja Kanada eestlased kaaluvad, kas “müüa maja maha ja rajada Torontosse väliseestlaste muuseum VEMU Tartu College juurde”. Põhjuseks pidi olema, et maja näitab “eakuse märke” ning remont ja majandamine on kulukad. Toronto eesti üldsusele pole selge, kes seda sel ajal juba kavatses, Eesti Maja müüki oletatavasti mitte Elmar Tampõld.
Kuna olen kunstiajaloolasena varem ülikoolis arhitektuuriga tegelenud ja õpilastelt nõudnud analüüsivaid projekte ning uurimusi Toronto suurimate ehituste kohta, esitan ka siin mõningaid küsimusi, mis võiksid huvitada meie eestlaskonda.
Projekt on tõenäoliselt parim, mida antud olukorras sellele asukohale on võimalik teha ja ilmselt täidab ka tellijate soove, kes seda esitasid. On ju nii, et arhitekt peab alati arvestama tellijate vajaduste ja nõuetega, kuid samas ka linna seadustega ja nende kahe vahel tegema parima võimaliku.
Ettepanek on tehtud linnalt osta parkimisplats, mis asub TC ja 11 Madison Ave maja vahel ja mille alt sõidab läbi metroo. Krundi hinda, kuidas ostu majandada ja millised organisatsioonid ning kui palju raha parkimisplatsi ostuks välja paneksid, pole veel avalikustatud. Projekti kirjelduses on vaid mainitud, et see on võimalik ainult Toronto Eesti Maja müügiga. Arvestades, et krundi ostmiseks EM-l praegu midagi välja panna pole, oleks EM-poolne panus ainult võimalik uue laenu tegemisega või pädeva IOU lepinguga. Seega tuleks arvestada olemasolevale pangavõlale, mida EM juhatus on oma ebaõnnestunud projektideks teinud ja juba ära kasutanud, veel lisa. Kas see paneks EM, mis praegu kuulub aktsionäridele, sundolukorda?
Parkla alt sõidab läbi maa-alune raudtee. Metroo, mis teeb projekteeritud ehitusele keldrikorruse võimatuks. Võib oletada, et see määrab ka ehituse kõrgusele piirangud, selleks on hoone kujundatud ainult kahekorruselisena. Lisaks on linnas seadused, mis ei soosi terve krundi äärest ääreni hoonestamist, selleks siis suur avar väljak Madison Avenue pool ehituse ees. Esialgne projekt tuleb esitada Toronto linna planeerimise osakonda, et üldse edasiminekuks luba saada. Selleks on vaja täita sealsed ettekirjutused. Need on keerulised probleemid, nagu ka parkimisplatsi täielik puudumine, millest on juba meie veebi-lehtede kommentaarides palju juttu olnud. Probleemiks on ka väikesel krundil autode juurdepääs TC idaküljes asuvale restoranile, TC keldrikorrusele ja prügikastide asukoht, mida tühjendavad linna suured veoautod. Siin on lahenduseks leitud uue kavandatava projekti lõunatiib, mis võtaks autoteede alla hoone lõunatiiva terve esimese korruse. Prügikastidele juurdepääs veokitele ja kus need asuma hakkavad, pole mulle selge. Ehitusloa saamine ilma prügikastide asukohata on küsitav.
Projekt on meile esitatud ülevalt alla vaadatuna (aereal perspective), mis on tavaline. Ülevalt vaadatuna on kavandatud hoone F kujuline, kus lõunatiib võtab oma alla autodele sissepääsu TC keldrisse ja restorani tagakülge. Peame aga meeles pidama, et läheneme hoonestusse alt jalakäijatena, mitte lennukilt. Siseneme hoonesse tänavalt selle ees oleva kandilisse U-kujulisse väljakusse, mille kolmes vertikaalses seinas on palju klaasi. Analoogilisi vertikaalseid, osaliselt klaasist, seinu võib näha guugeldades Alar Kongatsi kujundatud teisi ehitusi.
Sõitsin kõnealusest parkimisplatsist mööda, et kontrollida üldmuljet ja võrrelda seda kavandiga. Minule tundub küll, et tegelik krunt on palju väiksem kui kavandil esitatud. Soovitan isiklikku kohalkäimist ka teistele, et võrrelda projektidega, mida meile esitatakse. Vanasti öeldi Eestis, et siga ei tohi kotis osta. Selleks peame ise mõtlema ja endale täpselt selgeks tegema, mida meile pakutakse. Väljaku, mida ümbritseb hoone, suuremat muljet ja avarust esitatud joonisel aitab luua inimeste suuruse erinevus, kus eemal seina ääres lauad ja figuurid on väga pisikesed ja näiliselt kaugel. Tegelik praegune parkimisplats nii suurt ehituse esist väljakut ei võimalda.
EM praeguse juhatuse eelmised läbikukkunud projektid, milleks on laenu võetud, tegelesid EM lammutamisega ja asendamisega kõrge moodsa kondomiiniuehitusega. See tuletab mulle meelde poleemikat Torontos 1965. aastal, kus vana 1891.a valminud arhitekt Edward James Lennoxi kujundatud raekoda (Old City Hall) taheti lammutada ja asendada Eaton Centre'i uue moodsa osaga. Toronto murelikud kodanikud moodustasid organisatsiooni “Friends of Old City Hall” ja suutsid ajalooliselt väga tähtsa vana raekoja päästa. Kas pole see analoogiline praeguse “Eesti Maja Sõprade” loomisega, kes vabatahtlikult on teinud EM-s parandusi ja leidnud võimaluse linnalt suure summa ulatuses toetust saada lekkiva katuse asendamiseks? Siingi on poleemika, kus juhatuse ingliskeelset vastuseisu võib lugeda EM koduleheküljelt, mis on olnud üleval mitu nädalat, isegi pärast “Eesti Maja Sõprade” selgitust. Kas EM juhatus loodab negatiivselt mõjutada linnalt rahasaamist? Meie rahvuslikus teeklaasis tormab!
Eesti Maja on olnud 1960. aastast eestlaste ühiskonna kodu. Tartu College on samuti tähtis, on olnud meie akadeemiline kodu eestikeelse ajalehe ja arhiiviga, kuid Eesti Majas on meie koolid, gaidid-skaudid, noorte tegevus ja palju muud, rääkimata sündmustest lavaga suures saalis. EMs on eestipäraste kinkeesemete kauplus, kunstinäitused ja hiljutiseni veel kohvik-restoran, kus on pakutud eesti rahvapäraseid toite. On ka eesti pank, kindlustusfirma ja konsulaat.
Selleks kõigeks on endine koolimaja, 1891. aastal ehitatud ja palju ümberehitatud Chester Public School olnud väga sobiv. Oleme tänulikud neile, kes selle maja meile võimaldasid. Tartu College'i olemasolule võlgneme tänu Elmar Tampõllule, kes selle struktuuri välja mõtles ja Eesti Õppetooli lõi ning kelle ettenägelikkus võimaldas seal ka väliseesti arhiivi ja ajalehe Eesti Elu olemasolu. Need kaks ei asenda teineteist ja neid ei saa võrrelda. Mõlemad on eesti ühiskonnale vajalikud ja usun, et meie ühiskond pole veel niipea välja suremas. Eesti Maja ruumid on pidevalt kasutusel ja autoparkla sündmuste puhul autodega täidetud.
Mulle paistab, et meile esitatud uue projekti autorid kuuluvad suuremalt osalt samasse Toronto eesti pagulaskonna nn keskmisesse ja noorepoolsesse generatsiooni ning ka samasse sõpruskonda, on läbinud eesti täienduskoolid, skautluse-gaidluse ning võib-olla ka rahvatantsurühmad ja laulukoorid. Praegustel kultuurisündmustel EM-s ja TC-s, kus mina tihti olen käinud, pole ma kahjuks neid palju näinud. Selles ühiskonna tuumikus, kuhu kuulub Eesti Maja ja paljud eesti kultuurisündmused, pole nad ilmselt kuigi aktiivsed. Kas nad on teadlikud siinse eestlaskonna vajadustest, mida EM praegu täielikult täidab? Lisaks küll kuuluvad ka keskmisesse generatsiooni aktivistid Metsaülikooli juhatuses, täienduskoolide õpetajad, skautide-gaidide juhatuste liikmed ja need, kes on aktiivsed pensionäride eest hoolitsema ning praegused Eesti Maja Sõbrad.
Eesti ühiskonnas, diasporaas, on veel pealekasvav noorem generatsioon, kelle rahvuslikule meelsusele tuleb mõtelda. Nemad käivad praegu eesti koolides ja võtavad osa skautide-gaidide tegevusest, laulukooridest ja rahvatantsudest. Nende vanematele on juurdepääs praeguses EM-s oluline.
Meil on ka suurearvuline vanem generatsioon, kes veel ei kao kusagile ja kes praegu moodustab peamise publiku eesti üritustel Eesti Majas ja Tartu College’is, on EM väike-aktsionärid, Panga liikmed ja peamised annetajad Sihtkapitalile.
Tuleb küsida, mil määral uus kavandatav, kuid mahult väiksem projekt, mis hakkaks asendama praegust Eesti Maja, vastab Toronto eesti kogukonna pragustele ja lähituleviku vajadustele. Puuduvad ju parkimisplats ja 400 istmekohaga ning lavaga suur saal, mõlemad on praegu ja lähitulevikus aktiivselt kasutamisel. Eesti kool ja lasteaed kasutavad praegu umbes kümmet klassiruumi ning galeriisaali (EM väike saal). Suuremate sündmuste puhul, kus osalevad ka lastevanemad, kasutatakse suurt saali. Galeriisaalis, mille loomisele annetas raha Osvald Timmase Mälestusfond, toimuvad EKKT ja Eesti Maja Kunstikomitee näitused. EM-s oli kuni lähiajani restoran, kus pakuti meile ja meie sõpradele rahvapäraseid toite. Eesti Majas on kauplus, kus saab osta raamatuid, muusikaplaate, filme ning teisi eestipäraseid objekte. Gaididel-skautidel on suured ruumid panipaikade ja arhiividega. EM kunstikogul on oma hoidla. Kappe ning panipaiku on praeguses EM-s palju, need kõik on kasutusel. Seal asub ainuke lasketiir Toronto linnas, mida kasutavad ka teised peale eestlaste.
Lisaks peab uus projekt mahutama eesti panga, konsulaadi, Sihtkapitali ja EM juhatuse ruumid. Kui palju ja kuhu? Mis hakkab toimuma väljakul hoone eest? Ega see ometi tühjaks jää? Plaanil näeme toole ja laudu, kuid kas on kavandatud sinna ka kohvik või baar istujatele? Toidukoht vajab kööki ja tualetiruume, muidu ei saa luba seda ehitada. Küsime, mida uus kavand mahutab ja millest tuleb loobuda? Mis on hoone dimensioonid? Kasutada saab 11 Madison Avenue maja, kuid ka see on vana. Millal uuendati viimati selle katus, torustik ja küte? Maja oli 1991. aastast Tenye Ling budistlik tempel, enne seda kuulus kirikule ja kasutati kontoriteks. Milliseid suuri parandusi tehti? Praegu on maja tühi, ei olda vist suudetud sellele sobivat otstarvet leida ega ole ka selge, kuidas hoone on seotud uue projektiga.
Eesti ühiskond peab nüüd otsustama, mida ta vajab, kui palju ruume ja millised sündmused on olulised ning kas uus väiksem kavand kesklinnas vastab ühiskonna minimaalsetele vajadustele. On ka küsitav, kas Eesti Maja müügihind üldse kataks uue kavandatud hoone ehitamist. Siin võib-olla ei kattu eesti kogukonna vajadused EM juhatuse omadega.
Võib-olla pole Eesti Maja kiire müük ja juhatuse otsus, et seda mitte parandada ning laguneda laskmine, sugugi otstarbekas. Muidugi on Eesti Majal vaja parandusi, kaasaarvatud lekkiv katus, edaspidi ka torud ja küte. Kuid seda kõiki ei pea tegema korraga ja kohe. Peaasi, et hoitakse ruumid korras väljaüürimiseks. Kui Toronto eesti üldsus on praegu valmis appi tulema, kui linna projektidest on võimalik abi saada, kas on siis mõistlik hakata maja müüma. Tartu College'i juures uut projekti võib ju ka ilma Eest Maja müügita edasi kavandada ja otsida uueks projektiks teisi sponsoreid. Selleks peaks Torontost ja ehk ka Kanadast väljapoole minema tervele kontinendile ja võimalikult ka Sihtkapitali mõnda maja müüma. Küsimus on, kas tahame Toronto eesti kogukonnale Eesti Maja päästa ja hoida või on meil ükskõik ning lepime paljude funktsioonide kaotusega. On kindel, ei Eesti Maja kadumisega kaob ka suur osa meie ühiskonnast.
