Tänases lehes leiab lugeja Tartu Instituudi Bibliograafia Klubi liikmete arvamusi meie lehe sisu ja kujunduse kohta. Aitäh pr. Müllerbeckile, kes need kirja pani ja meile saatis! Vajame oma lugejatega hädasti kontakti ja tagasisidet.
Teame, et samal teemal on rohkesti juttu teistelgi eestlaste kokkusaamistel. Kuuleme üpris vastandlikke arvamusi ja seisukohti: see, mis ühele nii väga meeldib, on teisele absoluutselt vastuvõtmatu. Küsimus on nüüd muidugi selles, kuidas Eesti Elu (või ka ükskõik milline teine väljaanne) suudaks rahuldada tuhandete lugejate vastuolulisi soove ja eelistusi. Kuna see on võimatu, tuleb minna kuldset keskteed ja pakkuda võimalikult mitmepalgelist lugemistoitu.
Olete kindlasti märganud, et meie lehes on väga erinevaid kirjutisi — seda nii mahu, sisu kui ainevaldkonna osas. Oleme avaldanud pikemaid ja lühemaid; keerulisemas ja lihtsamas sõnastuses artikleid ning poliitilisi ülevaateid; alati pakkunud ka lühiuudiseid, kasulikku teavet, peamurdmist ja nalja ka.
Allpool mõned mõtted, mis tekkisid Bibliograafia Klubi soovitusi lugedes.
Kahjuks ei saa me leinakuulutuste tellijatele ette kirjutada kuulutuste suurust ega sõnastust. Oleme ikka soovitanud üht või teist, kuid enamasti jäädakse oma ideele kindlaks. Siin ei saa me meelevaldseid muudatusi teha, sest tellija ju maksab kuulutuse eest. Teisalt respekteerime siin ka leinaja soovi ja seda, kuidas ta lahkunu vastu oma viimast austust tahab üles näidata.
Rohkem lühiartikleid — muidugi! Oleme seda püüdnud jõudumööda teha. Kuid mitte kõik Eesti Elu kaastöölised pole aru saanud, kui palju leheruumi üks või teine kirjatükk nõuab. Ruumipuudus on aga meie suurim vaenlane, just seetõttu oleme sunnitud artikleid sageli armutult kärpima, mis omakorda teeb meelehärmi autorile. Ja uskuge — on ka päris palju neid nooremaid inimesi, kes tahavad lehes näha just pikemaid ja põhjalikumaid artikleid. Ei arva, et oleme kusagil ohvriks toonud meie keele ilu. Ajalehe keel on mõistagi lakooniline ja konkreetne, ülearune keelega ilutsemine näitab ebaprofessionaalsust.
Lehe jaotus ainevaldkondade järgi. Tänases lehes oleme teinud väikeseid ümberkorraldusi, jättes teise ja kolmanda lehekülje juhtkirjale ja Eesti uudistele ning paigutades poliitilised kommentaarid viiendale leheküljele. Kahjuks saabub suur hulk materjali meile alles esmaspäeva hommikul, leht peab aga lõuna paiku valmis saama. Nii pole meil alati mahti lehe kujundusele palju mõelda, proovime võimalikult kõik värsked lood uude lehte paigutada. Aga enne vajavad need ümbertrükkimist, redigeerimist, korrektuuri... Esmaspäeval hommikud on meil tõesti pingelised.
Ettepanek kirjutada eestlaste elust mujal Kanadas ja teistel mandritel oleks meie soov ka. Kahjuks on aga mitmed kaastöölised teistes provintsides loobunud kirjasaatja staatusest vanuse või haiguse tõttu. Küllap teame ka, et eestlaskond on kõige tugevam Torontos, mujal aga hääbumise äärel.
Soov lugeda Eestis ilmunud raamatutest on kindlasti hea ja õigustatud idee; samuti tahame edaspidi avaldada rohkem kultuuriarvustusi.
Ei arva, et oleksime rikkunud demokraatlikke printsiipe ja vaid ühe partei vaateid propageerinud. Oleme ju lugejatele edastanud suure hulga üpris vastuolulisi artikleid ja seisukohti ning jätnud neile võimaluse oma seisukoha kujundamiseks.
Kahjuks ei tea me alati fotograafide nimesid. Kõik ei soovi ka oma nime avaldada, milleks neil on ka õigus.
Ettepanek esitada koosolekute kirjeldustes rohkem fakte on üllatav, sest siiani on meile faktirohkust ja üksikasjalikkust reportaazhides aina ette heidetud. Menüüde äratrükkimine on mõnel puhul möödapääsmatu — kui pärnakad kogunesid kevadsuppi sööma, tuleb ju teada anda, millist suppi ja milliste lisanditega serveeriti!
Noorema põlve kaas- ja koostööd lehe juures ootame meiegi, kahjuks on paljud sellekohastele ettepanekutele eitavalt vastanud. Nad on ülimalt hõivatud ja vaba hetke võimatu leida. Riina Kindlam Jõe on lubanud meil edaspidi aidata ehitada silda noorema põlvkonnani.
Siiras tänu Bibliograafia Klubile kiituse ja heade soovide eest, mis tegid südame väga soojaks ja meele rõõmsaks! •
Lõpuks jääb üle nentida, et hr. Elmar Tampõllu idee kahe lehe ühendamiseks oli tõesti tark, praktiline ja ettenägelik samm. Esimesed kuud Eesti Eluga on seda veenvalt tõestanud. Kas keegi on välja arvestanud sellest tuleneva isikliku majandusliku kokkuhoiu, ja ka meie ühiskonnale tervikuna? Kellelgi pole ju enam vaja kahte lehte tellida ega topelt leinakuulutusi avaldada.
Suur tänu ka teile — lugupeetud lugejad, kes olete meie kasvuraskustesse mõistmise ja kannatlikkusega suhtunud. Paremad päevad ja paremad lehed on ikka veel ees!
Mõtteid toimetusetoast: Kuidas rahuldada kõigi lugejate soove?
Arvamus
TRENDING
