Samuti käsitleti kohalike omavalitsuste valimistega ning organisatsiooni põhikirja muutmisega seotud küsimusi.
Mõttekoja aseesimehe Andres Ammase sõnul annab kolm kuud kestnud programmiprotseduur avalikkusele aimu sellest, millisena VIK-i liikmed näevad Eesti poliitikat ja VIK-i võimalikku rolli selles.
Ta rõhutas, et tegemist ei ole valimisprogrammiga ega erakonnaprogrammiga, vaid lühiprogrammiga, mis määratleb VIK-i liikmete peamised väärtused ja poliitilise ideoloogia.
"Siit ei maksa otsida ühte lihtsustavat loosungit, vaid ikkagi tervet meetmete ja väärtuste buketti. Aga kui mõne populaarse loosungi vaimus rääkida, siis üleskutse eestlaste väljarände peatamiseks sisaldub siin küll," ütles Ammas.
"Aga me ei peatu siin, vaid lisame mõtteid kodust lahkunute Eestiga sidumiseks. Näiteks sisaldub lühiprogrammis ettepanek moodustada nn Välis-Eesti valimisringkond, et säilitada valitud saadikute kaudu side kodumaaga," lisas ta.
Ammase sõnul on programm selgelt rahvuslik, kuid mitte mingil juhul vasakpoolne.
"Populismi traditsioone me ei jätka, seda on Eesti poliitilisel maastikul niigi küllalt," kinnitas Ammas. "Me ei paku vasakpopulistlikke loosungeid, nagu meie nn. paremerakonnad tihti on igasugu „tasuta“ asju pakkudes teinud. Me teame, et kõigel siin maailmas on oma hind ja poliitiliste loosungitega ei tohi inimestele puru silma ajada, sest reaalsus on karm ja võimalus rahva naerualuseks jääda on suur," ütles Ammas.
Juhatuse liige Gunnar Polma võttis programmiprojekti kokku järgmiselt: "VIK-i lühiprogramm toetab haldusreformi, mis annaks omavalitsustele suurema iseotsustusõiguse. Riigiõiguslikes küsimustes otsib VIK meetmeid ausa ja avatud konkurentsi tekitamiseks erakondade vahel ning osalt langevad need meetmed kokku Rahvakogu ettepanekutega. Peale selle soovib VIK vähendada erakondade riiklikku rahastamist. Maksudes pakutakse stabiilsust, kuid tulumaksuvaba miinimum peab tõusma, majanduses tahetakse soodustada ühistegevust ja korruptsioonivaba konkurentsi. Erilist tähelepanu pööratakse kultuurile ja haridusele."
Samas möönis Polma, et muudatusettepanekutega tahavad ühingu liikmed sisse tuua ka päevapoliitiliselt aktuaalseid aspekte nagu Tartu rahu põlistamise nõue ja terav osutus Tallinna tänavate olukorrale.
