MÜ 2016 – Liivlanna Julgī Stalte: Loodan Kanada põlisrahvaga üheskoos rahupiipu popsutada
Eestlased Kanadas | 14 Jun 2016 | Lea KreininEWR
Liivi keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida räägiti praeguse Lätimaa aladel. Kahjuks pole enam elus pea mitte ühtegi emakeelena liivi keele rääkijat. Noorema põlvkonna liivlanna Julgī Stalte on pärimusmuusik, liivi keelt õpetas teda omal ajal rääkima vanaisa. Julgīl on ka Eestiga tugevad sidemed. Ta õppis Viljandi Kultuuriakadeemias ning on esinenud mitme ansambli koosseisus (Tuļļi Lum, Tai-Tai, Kalā Jeng jm.), sealjuures juba lapsena Liivi rahvamuusika-ansamblites Stalti ja Skandinieki.Ansambel Skandinieki saab tänavu 40-aastaseks ning viimased 15 aastat on Julgī seda ansamblit juhatanud.
Ehk tutvustaksid alguses paari sõnaga liivlasi ja oma liivi perekonda?
Liivlased on eestlaste lähimad sugulased ehk vennasrahvas – nii meie, liivlased, armastame teid, eestlasi, kutsuda. See vennaks olemine ei sõltu ainult keelesugulusest, vaid ka sarnasest ajaloost ja isegi viimase aja geeniuuringud on näidanud, et eestlasi ja Lätimaa elanikke on peaaegu võimatu geneetiliselt eristada. Vaatamata mõnede teadlaste kindlatele piirangutele, et rahvast saab rääkida alates esimesest kirja pandud allikast, meie arvestame oma ajaloo algust seotult meie maaga, meie jumalatega ja eluga siinpoolsuses. Järgnev põhineb müütidel: Kui jää sulas, siis meie esivanemad, kes olid karu piimaga üles kasvatatud ja huntide seljas siia rännanud, jäid siia elama, kuid osa neist jätkas teekonda põhja poole koos põhjapõtradega. Umbes 5000 aastat tagasi saabusid järgmised liivlaste hõimud ja leidsid ühise keele ja meele kohalike elanikega. Nad said jumalatelt loa uuel maal elamiseks, sest maa ei kuulu inimestele, vaid jumalatele ja vaimudele. 3000 aasta pärast liitusid siinsete elanikega Balti hõimud ning üheskoos on toimunud liivi rahva kokkukasvamine läti rahvaga. Praegu elab Lätimaal rahvas, mis räägib küll suures osas Balti keelt, aga hoiab siiski oma kultuuri ühe osana iidset liivi meelt. See on minu ja mu perekonna tugi, et edasi elada ja seista liivlaste ja lätlaste eest, et luua meie rahvale tulevikku. Meie perekond oli omal ajal tugev vastupanuliikumise tugipunkt Lätis ning on siiamaani paljude asjade põhiarendajaks.
Kuidas sattusid õppima Eestisse?
Ma ei usu juhuslikkudesse asjadesse. Eesti kutsus mind, et tutvustada teistmoodi mõtlemist, et kaotada teatud piirangud mõtetes ja anda võimalust näha maailma laiemalt. Pärast kooli tegin ma sisseastumiseksameid Lätis hoopis teistesse koolidesse, ja ... oh sa ime! - minu ja veel kolme inimese eksamitööd läksid segamini. Seetõttu paluti mul korrata sisseastumiseksamit, aga ma sattusin hoopis haiglasse. Kui haiglast välja sain, siis sõitsingi kohe Eestisse.
Mis on ühist eestlastel ja liivlastel?
Meie oleme ühe ema kaks last - võiks ka ütelda, et meid on terve laste perekond, kui setusid, võrokesi ja kihnlasi pidada eraldi rahvasteks. Eesti kirjakeele tugipunktiks on Põhja-Eesti keel, oleks see Lõuna-Eesti keel, siis mõistaksime üksteist veelgi paremini. Siiski peab mainima, et tohutult keerulise ajaloo tõttu pole liivi keel arenenud ja tänapäevani kestma jäänud. On siiski inimesi, kes suudavad suhelda omavahel liivi keeles, mõned on liivi keelt õppinud ka Eestis või Soomes.
Mis on Sinu arvates kõige olulisem ülesanne elus?
Meie elu on teispoolsuses. Teise päikse all ja siia maailma meie tuleme vaid külalistena - seega on mu ülesanne olla väärt külaline.
Kuidas saaks paremini liivi kultuuri ja keelt hoida?
Kui teha üks selline liivi keele ja kultuuri elustamise süsteem ja see tõepoolest ka kasutusele võtta, siis mõne aasta pärast oleks teistsugune olukord. Olen teinud nalja, et mulle on vaja multimiljonäri meheks - siis ma kulutaksin kõik ta raha heal eesmärgil :-)
Ka Kanadas elab liivlasi. Kas oled nendega kokku puutunud või kavatsed oma Kanada reisi ajal neid külastada?
Hiljuti suri Kanadas Kristin Grielda (Grizelda Marija Kristiņa) 101 aasta vanuselt, tema valdas liivi keelt emakeelena ja täiesti puhtalt. Kanadasse on jäänud veel ta sugulasi, ja arvan, et neid, kes on liivi päritolu, on tegelikult päris palju. Võib-olla nad ise oma päritolu ei teagi. Loodaksin väga nendega tutvuda. Mul on ka lootus, et ehk õnnestub Kanada põlisrahvaga üheskoos rahupiipu popsutada.
Kotkajärve Metsaülikooli kuupäevad on 13.-20. august, 2016. On võimalik registreeruda ja leidub rohkem informatsiooni MÜ veebilehel www.eesti.ca/mu .
Eestlased Kanadas
TRENDING
