Dzässipianist Armas Maiste rääkis improvisatisoonist muusikas.
Ametlikult aga algas tegevus pühapäeval, ja avaloeng oli Tiit Pruulilt, kes oli esmakordselt Metsaülikoolis peaaegu veerand sajandit tagasi, 1989. aastal. Toonane ajakirjanik on nüüdseks reisiettevõtja, kuid ajakirjandus on ikka veres; ta annab välja reisiajakirja ja kirjastab reisiraamatuid. Talle on reisimine ühekorraga nii töö kui hobi.
Avaloengu teemaks oli meedia roll iseseisvas Eestis ja lektor võrdles muuhulgas Nõukogude aegdseid tiraazhe tänastega. Oluliseks osaks oli keskendumine sellele, kas meedia on tõesti nii vaba nagu toona loodeti et ajakirjandus saaks olema. Samuti vaatles Tiit Pruuli ajakirjanduse ülesandeid vabas ühiskonnas, oluliselt ka meedia vastutust ühiskonnas.
Esmaspäeval algas täistegevus keele ja kõnegruppidega, siis hommikune loeng oli Toronto Ülikooli professorilt Mihkel Tombakult, kelle teemaks oli ettevõtted ning nende ühiskondlik vastutus. Alates Occupy liikumisest vaatles Tombak vabaturumajandusega kaasnevaid probleeme – firmade kasumiahnust, keskkonna reostamist, sissetulekute ebavõrdsust ja muid lahkhelisid mis on tekitanud muuhulgas tõsist vastupanu. Kas seadused suudavad reguleerida ettevõtete sotsiaalset käitumist oli üheks põhiteemaks.
Õhtune loeng oli kirjandusteadlaselt Sirje Kiinilt, kes vaatles väga põhjalikult legendaarse luuletaja, näitleja, laulja ja lavastaja Juhan Viidingu tähendust ning mõju Eesti kultuuris. Erakordselt tihe ja detailirohke loeng rõhutas just seda: miks Viidingu mõju kasvab tänapäeval edasi, kuigi ta elu oli nii lühike. Üdi/Viidingu fenomeeni saab pidada revolutsiooniks eesti luules, kuid loeng keskendus palju rohkemale ning võeti kuuljaskonna poolt väga hästi vastu.