Kirikupäeva avajumalateenistusel Tartu Peetri kirikus selgitas peapiiskop Andres Põder oma jutluses kirikupäeva motot „Mu mano tulge, latse“. Jutluse aluseks olnud kirjakoht Luuka 18:15–17 ütleb: „Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik.“ (s 16). Meiegi peaksime sarnanema puhta, rikkumata, usaldava, kuuleka lapsega ja mitte kaotama elu jooksul neid väärtuslikke omadusi.
Reedesel avajumalateenistusel oli pidulik, üksteisest hoolimise ja eriline kokkukuuluvuse tunne, kui kahe lipuga — trikoloori ja EELK lipuga — kaunistatud kirikuhoones jagati kirikulistele kuues paigas armulauda. Selle ülevuseni aitasid jõuda ka Pärnu Eliisabeti koguduse tütarlastekoori Eliise ja teiste muusikute etteasted ning kirikuliste ühislaul.
Laupäeva varahommikul korraldas peapiiskop Andres Põder abikaasa Marje Põderi ning Tartu linnapea Urmas Kruusega ülikooli ajaloomuuseumis hommikusöök-vastuvõtu kirikupäeva ja laulupeo juhtidele ning kaasaaitajatele, kus tänati kõiki tegijaid ja toetajaid.
Vaimulik laulupidu sai hoo sisse traditsioonilise rongkäiguga Toomemäelt, kus 3500 lauljat ja sajad väliskooride esindajad sammusid puhkpillimuusika saatel laululavale. Proovide aja vihmasagarad taandusid ja laulupidu peeti särava päikese all.
Kui veel viis aastat tagasi, eelmise laulupeo aegu siinsamas Tartus, oli küsimus, kuidas peaks vaimulik laulupidu Tartusse sobituma ning kas tulijate hulk on piisavalt väärikas, siis seekordse kokkusaamise järel võib öelda, et Tartu on kahtlemata sobiv paik sellise suurejoonelise kristliku kokkusaamise tarvis.
Nii nagu laulupidu ikka, oli see suures osas lauljate pidu, kes nautisid ühist laulmist ja kokkusaamist. Tartu Pauluse koguduse organisti Anna Humala meelest on tore näha, et me ei aja oma kirikutes igaüks mingit oma väikest asja, vaid meil on ühine osa ja osadus, mille üle laulupeol koos rõõmustada võime.
Eestimaa ääre pealt Kihelkonnalt Tartusse tulnud õpetaja Rene Reinsoo, kes ka ise laulukaare all sega- ja ühendkooris kaasa laulis, tõdes, et niisugune suursündmus — vaimulik laulupidu üle mitme aasta — on just see koht, kus taibata kristlaseks olemise sügavamat tuuma.
Saksa Lunastaja koguduse vaimulik Matthias Burghardt, kes saatis laulupeol osalenud külalisi kodumaalt Saksamaalt, tunnistas, et taoline ettevõtmine ei ole kinnituseks ainult osalejatele, vaid kindla peale kutsujaks ka paljudele neist, kes kas või juhuslikult koore kuulama tulid. Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärv lisas, et mis muu see inimese kiriku juurde ja laulma toob kui ikka armastus. Ja selles veendunud arvamuses polnud küll peol vaja kahelda.
Peaminister Andrus Ansip ütles laulupeo avakõnet pidades: „Meeltülendav on seista siin, Tartu lauluväljakul, nii paljude lauljate ees! Ülevust on täis kogu Tartu linn. Ülevust tundsime rongkäigu ajal läbi linna. Ülevust jagub siin juba mitmendat päeva.
Üks iseäralik tung paneb meie rahva olulistel puhkudel kokku tulema ja kogunema ühisteks laulmisteks — laulupidudeks või laulupäevadeks. Tihti endassetõmbunud ja omaette hoidev eestlane avaldab nendel pidudel haruldaselt suurt ühismeelt. Sajad või tuhanded inimesed tulevad kokku, et siis üksteise kõrval laulda ja hõisata. See on erakordne.
Tänasel vaimulikul laulupeol võib siit tõmmata ühenduse ka eestlase ja kiriku suhte kohta. Oleme Euroopas tuntud kui üks sekulaarsemaid ühiskondi. See on fakt. Samas võivad erilised puhud, nagu tänanegi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku korraldatud kirikupäev, tuua kokku suured rahvahulgad. Ka selles on erakordsust.
/---/
Siin on hea ja kindel laulda täna uusi laule ning ka sedasama püha laulu, mis kõlas siin juba esimesel üldlaulupeol 141 aastat tagasi, ja paluda isamaa eest: „Su üle Jumal valvaku!““
Kirikupäev ja vaimulik laulupidu 2010 läks korda ja korraldajate vaev tasuti mitmekordselt. Kohtumiseni viie aasta pärast Tartus!
Ajalehe Eesti Kirik nr 27, 16. juunil 2010 materjalidest Tiiu Pikkur