Rait Kondor on Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees. Ühistu visioon on olla Eesti esimene erainitsiatiivil loodud ühistupank ja tegelda eetilise pangandusega. Rait Kondori Eesti majanduse teemalised artiklid ilmusid USAs Vaba Eesti Sõna veergudel veebruaris-märtsis ja on leitavad VES kodulehelt.
Räägi pisut oma taustast.
Olen sündinud Võrus, lapsepõlve veetnud Keilas ning täiskasvanud elu elanud Tallinnas. Lõpetasin 2001. aastal Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ärijuhtimises, peale seda lõpetasin Tallinnas Estonian Business Schooli ärijuhtimises, kus sain bakalaureusekraadi ning kaks aastat olen käinud ka Tallinna Tehnikaülikooli ma-gistrantuuris rahanduse alal.
Tööalast karjääri alustasin peale Pärnu kolledži lõpetamist riigisektoris, seejärel läksin 2005. aastal tööle LHV-sse, mis oli sel ajal kasvav investeerimisühing. LHV-s tegin otsuseid portfellihalduse klientide investeerimisportfellide investeeringute kohta ning tegelesin LHV pensionifondide investeeringute haldamisega. 2014. aasta lõpust tegelen Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu ülesehitamisega juhatuse esimehe positsioonil.
Puhkehetkedel loen raamatuid ajaloost, majandusest ja filosoofiast. Tegelen kuuekuuse pojaga ja käin jalutamas meie 4-aastase Jack Russell terjeriga.
Kui palju tead Kotkajärve Metsaülikoolist?
Metsaülikoolist olin kuulnud varem selle kaudu, et Eestis alustati mõne aja eest Metsaülikooli korraldamist Otepääl. Ma pole ise sinna jõudnud, aga olen vaadanud, et seal on huvitavad esinejad olnud.
Mis puudutab Kanadas toimuvat Metsaülikooli, siis sel talvel ostsin antikvariaadist Rein Taagepera raamatu „Homme nägin ma Eestimaad“ ning selles oli üks huvitav loeng, mille oli ta pidanud Kotkajärve metsaülikoolis 1970ndatel – Eesti ja eestlaste tulevikust ja võimalustest globaalses kontekstis. Sealt ma sain ka aru, et Metsaülikooli traditsioon oli Kanada eestlaste jaoks väga olulise tähtsusega, et eestlust Kanadas edasi hoida.
Loengus toon välja, millised on Eesti majanduse positiivsed küljed ning millised on probleemid. Arutame Eesti kohta ja võimalusi majanduse vallas globaalses kontekstis. Vaatlen seda, kui suur roll on välismaistele omanikele kuuluvatel ettevõtetel Eestis ning kui palju omanikutulu läheb Eesti ettevõtjatele.
Eesti pangandussektoris on välismaiste ettevõtete osakaal ebaproportsionaalselt suur. Toon välja võimalused, kuidas seda saab tasakaalustada. Käsitlen küsimust, miks ei ole Eestis ühistupankade traditsiooni taastatud ning kas ja kuidas saaksid eestlased seda muuta?
Mida ootad sellelt Metsaülikooli nädalalt?
Ma ootan palju põnevaid kohtumisi ja teadmist, kuidas läheb eestlastel Kanadas ning kuidas nad hoiavad sidet Eesti ja eestlusega.
Küsis Kärt Ulman, VES