MÜ vägevad – ajakirjanik ja Tartu Ülikooli õppejõud Maarja Lõhmus
24 Jul 2015 Helina Tamm
Maarja Lõhmus
Olete väga laia ampluaaga inimene, milline neist valdkondadest on Teile kõige südamelähedasem? Minu ampluaa on praktiseeriva kultuuriajakirjaniku taust ja eks ajakirjanikuna esiteks, seda elukutset õppides juba on Sul maailma ja inimeste ja lugude kohta mõningaid küsimusi. Hiljem on see lihtsalt isekasvav taustsüsteem, kus ajakirjanikuks olemine rohkelt lisamaterjali annab. Ajakirjanik olemine on eksistentsiaalne elu-eksperiment, kuidas ühes kultuuris ja ühiskonnas elades seda tajud, reflekteerid ja mõtestad.
Olen raadioajakirjanik, kus näiteks reportaaže tehes on ühtviisi oluline detaili-märkamine, kirjeldamine, aga samaaegselt ka analüüs ja üldistamine. Teen erinevaid töid domineerivalt ajakirjaniku identiteedi põhjalt. Olen põhiliselt uurinud ja kirjutanud teemadel, millest rohkem lugeda, teada ja mõelda tahan - sageli on need 'valdkondade' piiridel. Söandan öelda, et teen asju, millest ma ka ise osa võtaksin, mida lugeda ja arutada tahan. Sama on õppejõu tööga - selles ühendan teoreetilised küsimused praktikate ja tekstidaga, eri kultuuride ja ühiskondade võrdlusega.
Kui nimetada üks valdkond, millesse rohkem panustanud olen, siis selleks on avalikkuse ja tsensuuri uuringud. Avalikkus on kultuuri ja ühiskonna arengu võtmesõna. Samas on olnud vaja Eesti totalitaarsüsteemi kogemus ja tsensuurikogemus analüüsidesse talletada. Olen kirjutanud sellest raamatud 'Toimetamine: looming või tsensuur' ja 'Transformation of Public Text in Totalitarian System'.
Millisel teemal tuleb Teie MÜ loeng ja miks just see? MÜs on minu loeng mentaalne jalutuskäik Eesti kultuuri sfääridesse, selle vanemasse lukku ja kaasaegsetesse struktuuridesse, kus ühtlasi olen välja valinud Eesti kui organismi mõningad massaaži punktid. Üks keskne punkt on ajakirjandus, mis on Eesti mõtte ja mentaliteedi kujundaja, ühiskonna arendaja.
Näitan, kuidas meie ühiskond on pidevalt muutuvana ja ka valikute ees olevana. Nii ongi. Aga selleks, et me neid tegelike valikute kohti märkaksime, teadvustaksime ja adekvaatselt reageeriksime, tuleks ühiskonda veidi sellest aspektist mõtestada - mõtestada me ühishuvide alad, näha nende valdkondade arenguid ja tehtud/tehtavate valikute printsiipe.
Ajakirjandus ja ajakirjanike institutsioon on üks keskne ühiskonnaprotsesside mõtestaja ja suunaja. Seega on aktiivselt oluline küsimus, mis funktsioone täidab ajakirjandus ja mida ta ei täida.
Teisalt, meie kultuurisotsioloogilised uuringud on näidanud, et Eesti kultuuriväljal on olemas nn suhteliselt väljakujunenud tüübid - võime rääkida Eesti kultuuritüüpidest. Põhiline tunnus on muide sooline jagunemine - kultuuris on tugevalt jaotunud meeste- ja naiste valdkonnad ning tegevused suisa eri tüüpideks. Samas on pidevalt ca 20% väga aktiivseid inimesi, kes on üldiselt ühiskonnas aktiivselt tegevuses ning kelle puhul see sooline jaotus ei oma tähendust.
Mind ennast ka huvitab, kuidas Eesti kultuuri protsessid erinevatest ühiskonnasüsteemidest vaadatuna paistavad, loodetavasti jääb meil aega seda arutada.
Mida ootate Kotkajärve Metsaülikooli nädalast? Kes paljudest teistest nimekatest külalistest tundub Teile kõige huvipakkuvam? MÜ nädala esinejad - osalejad on kokku üks põnev mõtteväli, Eesti suure tamme võra hargnemisi mõnes osas. Arvan, et see mõtteväli suunab ka koosarutamisi. Loodan, et kasvab ja tugevneb tajumine, et mentaalselt ei ole Eesti kultuuril piire, aga samas kodu-Eestis võiksime rohkem maailma-Eestile mõelda ja sellesse panustada. Kui 50 aastat oli Eesti suletud, siis hoidis Kanada-Ameerika eestlaskond Eesti ideed ja riiki hästi üleval, nüüd peaks kodueesti võlga tasuma Eesti kultuurielu elevil hoidmisega pagulaste juures.
