Kaali Järv Saaremaal oli tekkinud meteroriidi langemisest. On olemas teooria et viikingute Götterdämmerungi müüt (seodud jumalate hämarusega) sündis just selle meeteoriidi langemisest. Priit Vesilind, kes on väljaande National Geographic vanem-ajakirjanik, tuleb esimest korda Kotkajärve Metsaülikooli augustikuus, seda seletama. Ta esitab ka kokkuvötte kõikist oma Ida-Euroopa ja Baltikumi artiklitest, koos valguspilditega. (Artikkel viikingitest ilmub National Geographic'us alles tulevikus). Tema laialdastel kogemustel põhinevaid loenguid on Metsaülikoolis oodatud mitu aastat. Vesilind ütles hiljuti, telefoni kaudu Washingtonis, et siiatulek pakub talle meeldivat vaheldust. Praegu töötab ta artikli kallal Albaania teemal - riik, mida ta äsja külastas enne Türgis viibimist, kus samuti tegi uurimistööd.
Hoopis teisest "spektri otsast" on Toronto ülikooli professor, Jüri Kivimäe loenguteema (vt artikkel tema kohta sama ajalehe lk. 9). Prof. Kivimäe on Toronto ülikooli esimene permanentne Eesti õppetooli juhataja. Kandidaadi otsingud sellele kohale on kestnud 20 aastat. Tema jaoks on Kaali järve götterdammerungi teooria puhas fantaasia. Prof. Kivimäe jagab aga kuulajatega oma rikkalikke teadmisi keskaja eesti linnadest ja Hansa kaubandusest, mis võivad avada ka ukse sama jõulisele mõttelennule, eriti nendele, kes põhjalikult eesti ajalugu ei tunne.
Olgugi et eeoleva, 7-14 augustini toimuva Metsalülikooli üldteema on "Eesti läbi aegade", ei hoia Metsalükooli toimkond seegi kord programmi liiga kitsas raamistikus või puht- akadeemilistes piirides. Näiteks ajaloosse kuulub ka Väägvere küla pasunakoori ajalugu ja kultuuri alla india metafüüsika, reiki tervishoiu meetodid ja sauna eetika. Väägvere pasuna koorist räägib Huntsville, Alabama sümfoonia dirigent Taavo Virkhaus, kes on mitmel korral üle aastate Metsalükooli osalenuid kaasa kiskund oma ainulaadse perspektiivi, laialdaste oskuste, terava huumori ja anekdootidega. Nii tutvustas ta oma kuulajaile üle-eelmises Metsaülikoolis ülimoodsa klassikalise muusika saladusi haarates neidki, kes varem pole põrmugi selle vastu huvi tundnud. Virkhaus, kelle vanaisa David Otto Virkhaus juhatas esimesel eesti laulupeol, 1869. a. Väägvere pasunakoori, oli Tartus tänavu, kus temale mängis seesama pasunakoor sünnipaeva puhul.
Rein Kuris, kes kõneles möödunud suvel oma kogemustest india metafüüsika valdkonnas ja hingelistest püüdlustest, oli ilmselt populaarne ja kutsuti selletõttu tagasi. Kuris on lõpetanud arhitektuuri osakonnas Toronto ülikooli, on töötanud selle alal ja on olnud professor Carlton ülikoolis. Alates 1972. aastast on ta aga käinud mitmeid kordi Indias, kus on õppinud hingelist arenemist idamaalisest vaatevinklist. Ta on elanud ja mediteerinud Eestis, Himaalaias, Lõuna-India kõrbetes ja muudes kohtades. Viimati viibis ta 6 aastat Indias, sellest osa aega Sai Baba "ashramis". Sai Baba on Indias kõige võimsamaks peetav õpetaja, "avatar" kellel on miljoneid järgijaid, sh. riigi pead, kuulsad kunstnikud ja muusikud (olgugi et ta on end eemaldanud meediast.). Tema usu õpetajad aksepteerivad kõiki religioone, selgitas Kuris, kes nimetab end kaaspalveränduriks (co-pilgrem). Tema elu areng ei vaja teiste "päästmist", mingit erilist riietust ega elustiili muutmist. Rein Kurise ettekanne eelmises Metsaülikoolis koosnes loengust, arutlusest ja anekdootidest, ega sarnanenud sugugi tavalisesele kiriklikule jutlusele. Ta proovib edastada oma elamustega-seotod konseptsuaalseid abinõusid eneseraviks, psühholoogilise, kehalise ja hingelise sfääris.
Psühholoog Prof. Vello Sermat on lubanud rääkida lääne tsivilisatsioonis valitseva moraalsest kriisist ja selle sümptoomidest eesti kirjanduses. Eesti arst Helbe Ambus räägib Eestlaste tervisliku seisundist ja Eda Sepp peab loengud "Põrandaalune kunst N. Liidus 1957- 1969". Maconi ülikooli (Georgia) professor Tiina Kirss kõneleb eesti kirjandusest, ajaloolisest perspektiivist. Yale'i ülikooli psühhiaatria osakonnast tuleb dr. Jaak Rakveldt, kes räägib eesti identiteedist väljaspool eesti ühiskonda. Reikiravi meetodid mida seletab Leili Terts, filmi õhtud, saun, ujumisvõimalus puhtas järvevees, kala suitsetamise huviring ja uus cuisine, mida pakub sel aastal Udo Leppik - lubavad kaasa aidata neid kes vajavad ka puhkust, mitte ainult peaaju ergutamist.