1. märts 2007 oli Läti ajaloos oluline päev, sest esmakordselt riigi ajaloos astus siis ametisse Läti Vabariigi õiguskantsler. Olgu meenutatud, et Eesti Vabariigis pidas õiguskantsleri ametit juba 1937. a. põhiseaduse järgi Anton Palvadre ja 1992. a. põhiseadus taastas õiguskantsleri staatuse, kuid juba tunduvalt iseseisvamana ja laiemate ametiülesannetega kui enne II maailmasõda.
Saaremaa andis Eestile enne II maailmasõda mitmeid tuntud juriste, sh ka Riigikohtu aseesimehe Timotheus Grünthali. Üllataval kombel ei saa me ka Läti Vabariigi vastse õiguskantsleri Romans Apsitise puhul Saaremaast mööda minna.
Olen ise koos dr Romans Apsitisega käinud Muhus 1980ndate lõpus tema eestipoolseid sugulasi otsimas. Tema vanaema isa oli Muhu mees Jüri Ausmeel. Lapsena olid Romansil soojad suhted oma vanaemaga ja ta kuulis esmakordselt nii mõndagi pere ajaloost, ka seda, et ta vanaema neiupõlvenimi oli lätlase jaoks üsna imelikuna kõlav Ausmeel. Vanaema jutust selgus, et tema isa Jüri Ausmeel oli saadetud lapsena Kuramaale karjapoisiks, ta jäigi Lätimaale sulaseks ja sidus hiljem oma elu abielu läbi üha enam meie naabermaaga.
Eesti tuntud nimespetsialist, arhiivinduse professor Aadu Must väidab, et kogu tänasel Eesti alal on vaid üks pere saanud nimeks Ausmeel.
Muhu Ausmeeled on olnud ilmselt oma nime väärt, sest sellest perest olevat Muhus ikka vallakohtunikke valitud. Võib ju spekuleerida, et see Ausmeelte veri tõi ka Romans Apsitise juristitöö juurde.
Romans Apsitis sündis 1939. a. Riias. Tema isa oli õppinud kunstnikuks Läti Kunstiakadeemias. Ehkki ta jäi kunstile truuks, ei suutnud ta endale nime teha vabakutselise kunstnikuna ega nõukogude ajal kunstnikuna läbi lüüa.
Romans Apsitise noorpõlv möödus Eesti piiri lähedal, Heinaste ümbruses. On huvitav, et tema ja ta tulevase Tartu vanema kolleegi, samuti Riias sündinud, meie tuntud õigusajaloolase, prof. Leo Leesmendi (1902-1986) lapsepõlve mängumaad olid peaaegu naabruses.
1958–1963 õppis Romans Apsitis Läti Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Tema saatust mõjutas oluliselt õigusajaloolane Voldemar Kalnin?, kes kutsus ta ülikooli oma assistendiks ja õpilaseks. 1975. a. kaitses R. Apsitis oma esimese teaduskraadi õigusajaloo alal, mida 1993. a. hinnati Läti Vabariigis õigusteaduse doktori kraadi vääriliseks. Tänaseks on temast saanud ka Läti Teaduste Akadeemia audoktor (dr h.c.), mis talle omistati suure panuse eest Läti Vabariigi taasiseseisvumisele kaasaaitamisel.
R. Apsitis töötas pikka aega Läti ülikooli õigusteaduskonna õppejõuna ja oli Läti entsüklopeedia õigusteaduse osa toimetaja (1976-1980). Tal olid väga head suhted ka eesti kolleegidega Tartu Ülikoolist. Kuid Eesti ja Läti õigusajaloolaste vahel olid tihedad suhted juba J. Uluotsa, A. Svabe ja L. Leesmendi aegadel.
1980ndate aastate lõpus lülitus R.Apsitis aktiivselt Läti Rahvarinde tegevusse, olles üks Läti taasiseseisvumise deklaratsiooni autoreid. Tuleb öelda, et R. Apsitis oli oma kolleegidest palju paremini informeeritud kõigest sellest, mis toimus laulva revolutsiooni ajal Eestis. Selle eest hoolitsesid Tartu Ülikooli õigusajaloolased. Tartus kogusime kokku ja saatsime Riiga kõike, mida arvasime Lätis vaja minevat. Kunagi tasub ehk Romans Apsitise isikuarhiivi uurijatel vaadata, kuidas Eesti ja Läti suhted taasiseseisvumise ajal ühe konkreetse näite varal välja nägid.
Kuna Romans Apsitis on kogu elu laulnud kooris, siis luges just tema oma kõlava häälega Läti taasiseseisvumise deklaratsiooni Riias vaimustunud rahvale ette. See tegi temast Läti laulva revolutsiooni ühe tuntuma mehe.
Nii pole tänases Lätis vist ühtegi rahvuslikult meelestatud inimest, kes Apsitist ei tunneks. Üsna loomulik oli ka Romans Apsitise tulek taasiseseisvumisaja Läti poliitikasse. 1993–1996 oli ta Läti parlamendi liige; aastatel 1994-1995 täitis ta Läti Vabariigi justiitsministri kohuseid.
Läti riikluse seisukohalt on olnud suur tähtsus asjaolul, et juba 1990ndatel aastatel loodi Läti Vabariigis Konstitutsioonikohus ja selle esimese koosseisu liikmeks sai ka Romans Apsitis. Konstitutsioonikohtus oli tal kanda oluline roll, sest ta täitis kohtu esimeses koosseisus (kuni 2006) ka kohtu aseesimehe ülesandeid.
Olgu lisatud, et Eestis pole siiani ikka veel Konstitutsioonikohut. Lääne-Euroopa kolleegid ei pea seda meie üldiselt positiivse riikliku arengu foonil sugugi mitte õigeks.
Paralleelselt tööga konstitutsioonikohtus õpetas R. Apsitis kuni 2005. aastani Läti Ülikoolis õigusajalugu.
Tema töö konstitutsioonikohtunikuna on veennud inimesi, et ta suudab auga ja edukalt täita ka oma kohustusi Läti esimese õiguskantslerina.
Õiguskantsleri institutsiooni väljaarendamine pole kerge ülesanne, kuid seni on Romans Apsitis kõiki väljakutseid elus väga tõsiselt võtnud ja nendega hästi toime tulnud. Ta on oma töö eest pälvinud Läti Vabariigi presidendilt Kolme Tähe ordeni III järgu teenetemärgi.
Kuid meile on täna oluline see, et me teame, et Romans Apsitis ise ütleb ikka, et kui ta Kuramaale juhtub ja sealt oma silmaga jälle Saaremaad näeb, siis mõtleb ta saarele, mis temale pole lihtsalt üks maatükk keset merd, vaid tema esiisa Jüri Ausmeele kodusaar.
Muhu Ausmeeled ja Läti
Eestlased Eestis | 10 Aug 2007 | prof. Peeter JärvelaidEWR
Eestlased Eestis
TRENDING
