Muinasjutud ja naised: Küünlapäeva pärastlõuna Tartu College’is
13 Feb 2002 Vaike Rannu
Ilus 3. veebruari pärastlõuna tõi kokku rohkearvulise pere Toronto eesti akadeemilistest naisorganisatsioonidest, tähistamaks traditsioonilist küünlapäeva.
Tartu College’i hubases saalis ootasid valgete linadega kaetud lauad, milledel rohelised küünlad ja vaasid kirsipruunide krüsanteemiõitega. Kes oli tähelepanelik, taipas, et need olid tänavuse ürituse korraldaja, Korp! Indla värvid.
Vaike Rannu, Tiina Kirss
Sellel aastal oli teemaks „Eesti muinasjutud“. Pärast pooletunnist omavahelist jutuajamist avas Korp! Indla esinaine Vaike Rannu koosviibimise. Ta tervitas kokkutulnuid ja rääkis lühidalt, mida tähendas küünlapäev meie esivanematele. Selle päeva uskumused ja kombed olid enamjaolt seotud ilmaennustamisega.
Küünlapäeva peeti samuti naiste pühaks, kus naised käisid külas ja ka kõrtsis. Vanasti olid ka teatud toidud, mida just valmistati sellel päeval. Kavade vahelt võisid osalejad leida koopia päevakohaste retseptidega, nagu keedetud seakülg, kruubipuder sealihaga ja searibi küpsetatud kartulipudruga. Saali ülesseatud toidulaual neid roogi loomulikult ei olnud, vaid hoopis mitut sorti võileivad, „kuldsed“ kringlid ja puuviljad.
Pärast Gaudeamust ja enne ettekannete algust oli paras aeg keha kinnitada. Vahepeal Korp! Indla magister cantandi Ruth Veskimets juhatas hoogsalt „Kuku sa kägu“, rahvaviisi Kalevipojast, mis kõlas ligi 80 naise suust kui võimas koorilaul.
Algas kava. Kõnepulti astus prof. Tiina Kirss Eesti Naisüliõpilaste Seltsist. Tema ettekande teema oli „Eesti muinasjuttudest ja natuke ka naistest“. Tiina rääkis eesti muinasjuttude kogujatest Kreutzwaldist ja Matthias Eisenist, universaalsetest teemadest ning võrdles kelti ja eesti muinasjutte. Ta vaatles eesti muinasjuttude kangelasi, kes on enamasti julged, kavalad ja targad mehed.
Maie Lees, Alliki Arro, Ellen Irs, Anne-Mai Keelmann, Anne Pedel, Erika Pahapill.
Naissoo esindajaid kujutatakse põhiliselt vaeslaste, kurjade nõidade, tigedate peretütarde või leplike, vagade ja vooruslike piigadena. Harva leiab otsustusvõimelisi, julgeid ja tarku naisi, kes võiksid olla positiivseteks eeskujudeks tänapäeva tüdrukutele.
Tiina tutvustas publikule aastal 2000 Eestis väljaantud väga ilusate illustratsioonidega uuemat muinasjuttude kogu „Eesti muinasjutud“, kirjastuselt Tiritamm, mis sisaldab peale Kreutzwaldi ja Eiseni veel teiste uuemate kogujate muinasjutte. Raamat on praegu Eestis saadaval (256 lk., hind 244 EEK).
Liisa Soots, Krista Kadai, Leiki Veskimets, Ruth Veskimets, Salme Foulds, Inge Foulds.
Prof. Tiina Kirsi väga sisukas ja huvitav ettekanne oli sobivaks sissejuhatuseks järgnevatele ettekannetele. Korp! Amicitia ja Korp! Fidentia esitasid ühiselt muinasjutu „Tuuleema“ dramatiseeringu, millesse olid huvitavalt põimitud 3 tuuleteemalist laulu Korp! Fidentia naiste esituses. Lauljaid saatis klaveril Asta Ballstadt ning viiulil Urve Soopere. Muinasjutu lavastas Ellen Leivat, jutustajaks oli Maaja Uukkivi. See on lugu vaeslapsest (Kaire Põdra-Tensuda), kes on kena tuuleema (Krista Leesment) vastu. Selle tasuks aitab tuuleema vaeslapsel raskeid töid teha. Ta soovib, et tütarlaps seda saladust iialgi ei avaldaks. Vaeslapse elu on õnnelik ja jõukus kasvab. Kui ta abiellub, reedab ta mehe pealekäimisel saladuse, misjärel tuuleema abi kaob.
Alliki Arro oli lavastajaks ja jutustajaks Korp! Filiae Patriae muinasjutule „Härjapõlvlaste riid“. See on tore lugu isa pärandusest — salavõimuga kaabust, paarist viiskudest ja kepist, mille kallal kolm härjapõlvlast hirmsasti kaklevad. Varandust ei saa jagada, kuna asjade maagia toimib ainult siis, kui neid kõiki korraga kasutatakse. Külamees (Ellen Irs) juhtub tülile peale. Rumalad härjapõlvlased annavad päranduse külamehele proovida, kes kasutab maagiat, et kurjadest härjapõlvlastest lahti saada.
Viimasena esitas Korp! Indla muinasjutu „Kuutõrvajad“ Leiki Veskimetsa ja Inge Fouldsi lavastuses. Jutustajana esines Liisa Soots. Vanapaganal (Inge Foulds) tuleb idee suur hele kuu mustaks värvida, et siis pimeduses oma pahandusi teha. Ühel tema poistest õnnestub kuu üks külg mustaks värvida, aga „vanaisa“ (Ruth Veskimets) juhtub peale ja karistuseks peab poiss (Leiki Veskimets) igaveseks taevasse redelile jääma. Ettekanded olid toredad ja eriti rõõmustav oli, et esinemistes tegid kaasa paljud noored, kes said improviseerida ning oma näitlejatalenti rakendada.
Küünlapäeval kuulutab A.K.E.N. ametlikult välja kevadise Hiigelbasaari. Basaari juhataja Ruth Veskimets teatas, et tänavu toimub XIII Hiigelbasaar laupäeval, 27. aprillil Vana-Andrese kirikus ning kutsus kõiki kaasa lööma. Selle heategevusliku ürituse populaarsus pole aastatega vähenenud, küll aga on nii mitmedki esialgsed tegijad vanemaks saanud ja seetõttu on vaja uusi abilisi, eriti noori.
Küünlapäev on alati olnud tore ja sisukas akadeemilise naispere südatalvine kokkusaamine. Nii ka seekord. Järgmine ühine üritus ongi kevadine Hiigelbasaar, mille organiseerijaks on A.K.E.N. (Akadeemilised Kanada Eesti Naised), kuid hõlmab palju laiemat eesti ühiskonda Torontos nii kraami annetajatena kui ka abilistena.
