2019. a Tallinnas, XXVII laulupeol „Minu arm“ esitati Pärt Uusbergi laulupeokantaat „Igaviku tuules“, mis algas ja lõppes mainitud monumendil olevate sõnadega „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida.’’ Need olid eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801 – 04.08.1822) luuletuse „Kuu’’ armastatud luuleread.
Alates 1996.a. tähistatakse emakeelepäeva nii Eestis kui ka paljudes eesti kogukondades üle maailma eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni auks tema sünniaastapäeval 14. märtsil. Ta oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke, kes rõhutas eesti keele ilu ja rahvuslikku väärtust.
Toronto Eesti Keskkooli ja Gümnaasiumi kümmekond õpilast kuulasid huviga õpetaja Kai Kiilaspea vestlust noorest eesti luuletajast Petersonist, kes oma haigust trotsides matkas Riiast Tartusse, et osaleda Tartu Ülikooli õpinguis usuteaduskonnas, et kirjutada eestikeelseid luuletusi.
Õpetaja pani noori mõtisklema keele ja emakeele mõiste üle. Kaob keel, kaob rahvas - see on nii mõtlemapanev just väikerahvaste puhul. Eesti keel on varandus eestlastele. Inglise keelt räägivad paljud, aga eesti keelt ainult miljon inimest.
Millal tuli sõna „emakeel’’ esimest korda kasutusele? Valve-Liivi Kingisepp, emeriitdotsent, keeleteadlane avaldas emakeelepäeva artiklis täpse vastuse. 16. septembril 1603. a.Tallinna Püha Vaimu kiriku diakon Georg Müller kasutas oma jutluses sõna „emakeel’’, millega saaks appi kutsuda ja tänada jumalat eluheaduse eest.
Noored said tunni lõpus kuulata „Eesti Laul 2021’’ ingliskeelset võidulaulu „The Lucky One’’ Uku Suviste esituses.Varasematel aastatel on olnud ka eestikeelseid võidulaule, nagu „Kuula’’, „Rändaja’’, „Tii’’, „Kaelakee hääl’’ jmt.
Kaob keel- kaob rahvas. Loodame, et see mõttetera on meil kõigil peas ja silme ees.
Kas tuleb tuttav ette rahvusvahelises keeles?
Cannot the tongue of this land,
In the wind of incantation,
Rising up to the heavens,
Seek eternity?
Emakeeletundi nautis Eda Oja